Tšerkesside-vastane genotsiid on traagiline episood, mis kaasnes Venemaa laienemise ja Kaukaasias aetud vallutuspoliitikaga. See tõi kaasa Tšerkessia elanike ulatusliku hävitamise ja ümberasustamise, et puhastada piirkond tsaaririigi jaoks. Tšerkessid olid kaua aega oma territooriumil olnud iseseisvad ja peamiselt kristlased, kuid alates 16. sajandist hakkas Türgi Osmani impeerium Tšerkessiat islamiusku pöörama, mis saavutatigi suuresti ülemkihi seas. Esimesena plaanis tšerkesside maad vallutada Peeter I, kuid reaalsete tegudeni jõuti alles Katariina Suure ajal. Tšerkessid püüdsid Venemaale kohe vastupanu osutada, kui venelased nende maad hakkasid vallutama. 1763. aastal vallutasid Vene väed Mezdeugi (praeguse Mozdoki) ning sellele järgnes tšerkesside vastuhakk, mida juhtisid erinevad hõimuliidrid. Ka Osmanite riik katsus kutsuda tšerkesse üles Venemaaga võitlema. Järgnevatel aastatel intensiivistasid Vene väed rünnakuid tšerkessidele ja tugipunktide rajamist, eirates kohalikke seadusi ja kultuurilisi tavasid ning hävitades tšerkesside asulaid süstemaatiliselt. Eriti kurikuulsad olid tsaarikindralid Jermolov ja Sass, kes kasutasid äärmiselt jõhkraid meetodeid, põletades külasid koos nende elanikega ja hävitades toitu, et inimesed nälga sureksid.