Järgmine samm: riik asub sulgema oma veebilehtede venekeelseid versioone
(252)Pakosta: venekeelsele kommunikatsioonile riigiasutuste poolt pole mõttekas kaasajal maksumaksja raha kulutada
Lukas: me oleme eestikeelne riik, meil on üks riigikeel
Luberg: riigiäpile vene keele lisamine on samm vales suunas
Agressorriigi Venemaa kodanikelt valimisõiguse äravõtmise kavatsus on vaid üks samm teekonnal, mille Eesti Venemaa täiemahulise sõja käivitamise järel astumas on. Nimelt on esimestes valitsusasutustes eesotsas justiitsministeeriumiga haudumas plaan lõpetada 30 aastat väldanud raha kulutamine riiklike veebilehtede tõlkimisele vene keelde ja ning kärpida üldisemalt kulutusi venekeelsele kommunikatsioonile.
Esimene väga jõuline otsus selles osas sündis juba augustis. Toona andis justiits- ja digiministeerium teada, et lõpetab seaduste tõlkimise vene keelde. Ametlikuks põhjuseks toodi raha kokkuhoid, kuid summa, mis hoiaks aga aastas kokku tegelikult kokku vaid 12 900 eurot aastas, seega pole põhjus päris kindlasti ainult rahas.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta ütles toona, et see samm tõi rahalise kokkuhoiu, mõjutamata Eesti õiguskorra mõistetavust või õiguse toimimise arusaadavust: „Õigusjõud on ainult eestikeelsetel Riigi Teatajas avaldatud õigusaktide tekstidel.“
Justiitsministeerium oli aastakümneid tõlkinud vene keelde ja hoidnud järjepidevalt ajakohases seisus ligikaudu pooled kehtivatest seadustest – kokku umbes 200 seadust.
Riigi Teatajas avaldatakse aga edasi osade seaduste ingliskeelsed tõlked ja hoitakse neid ka järjepidevalt ajakohases seisus.
