KUULA | Töö tegevusjuhendajana paneb nägema teiste vajadusi

„Soovin iga päev tuua oma klientide silmadesse rohkem rõõmu. Iga päev ei pruugi see õnnestuda, aga osal päevadel küll,“ rääkis aastaid tegevusjuhendajana Hoolekandeteenused AS-is (HKT) töötanud Annika Koppel sellest, mis inspireerib teda töös psüühilise erivajadusega inimestega.

2023. aastal lõppes pikaaegne erihoolekandereform, mille käigus suleti suured erihooldekodud ja nende asemele ehitati Euroopa Regionaalfondi toel kogukondadesse hubased väikesed kodud psüühilise erivajadusega inimestele. Tänapäeval on HKT-l üle Eesti kogukondades 69 üksust, kokku 159 maja ja korteriga, kus elavad tavalist tegusat elu ligi 1800 psüühilise erivajadusega inimest.

Annika Koppel, kes praegu korraldab Keila-Paldiski tegevusjuhendajate tööd, ütles töö eripärast rääkides, et inimesele, kes soovib selles ametis töötada, peavad meeldima inimesed ja nendega suhtlemine. HKT koolituste arendusjuht Tuuli Ainsaar lisas, et teda hoiab ettevõttes juba aastaid tööl see, et nende töö loob tähendust. „Tegevusjuhendaja aitab psüühilise erivajadusega inimesi, kes kõigega oma elus hakkama ei saa. Nad elavad kogukonna majades või korterites ja me saame aidata neil sisustada oma elu erinevate tegevustega, vastavalt inimese enda huvidele ja võimetele,“ tõdes Ainsaar. Tartu Laseri kodu tegevusjuhendaja Janek Kõlamets rääkis, et rahulolu töös pakuvad ka klientide eduelamused tööellu tagasipöördumisel.

Kuula Delfi „Tööelu“ podcast’ist „Tähendusega töö, mis see on?“, milliseid isiksuse omadusi peab evima inimene, kes soovib töötada tegevusjuhendajana, milline on väljaõpe ja millised oskused tulevad töös kasuks.

Saates räägivad tööst psüühiliste erivajadustega inimestega HKT töötajad: koolituste arendusjuht Tuuli Ainsaar, Tartu Laseri kodu tegevusjuhendaja Janek Kõlamets ning Keila-Paldiski tiimijuht Annika Koppel.