Kas mäletate filmi Marslane (The Martian)? See on 2015. aastal valminud ulmefilm, mille lavastas Ridley Scott ja mille peaosas on Matt Damon. Filmi aluseks on Andy Weiri romaan. Filmis jääb astronaut Mark Watney (Matt Damon) Marsile üksi pärast seda, kui tema meeskond arvab, et ta on õnnetuses hukkunud. Ta peab filmis leidma viise, kuidas ellu jääda, kuni päästeoperatsioonini, ning üks olulisemaid meetodeid, mida ta kasutab, on kartuli kasvatamine. Ta kasutab oma järele jäänud varusid ja Marsi pinnasest varutud aiamaad, et kasvatada kartuleid, et tagada endale toitu ellu jäämiseks. Kartuli kasvatamine Marsil on filmi üks keskseid liine. Filmi teaduslik täpsus on teadlaste poolt suures osas kiidetud, kuigi mõningate aspektidega on teatud määral liialdatud, sest tegemist on siiski ulmefilmiga.

Mars on kivine, kuiv ja äärmiselt külm paik, kus temperatuurid ulatuvad -70 kuni 0°C-ni. Kuid teadlased uurivad, kuidas Marsi tingimustes võiksid erinevad eluvormid ellu jääda. Lõpuks võiksid taimed, mis suudavad taluda Marsi äärmuslikke olusid, aidata ka muuta planeedi elamiskõlblikumaks.

Aga maguskartul (Ipomoea batatas) tõepoolest kasvaks. See taimeliik on kohastunud, et kasvada viletsates muldades ning vajab vähem vett kui teised taimed. Oma võimekuse tõttu niiskust salvestada suudaks see taluda ka Marsi kuivust.

Samuti on teadlased leidnud, et sammal, mis kannab teaduslikku nime Syntrichia caninervis, tuntud kui kõrbekeerik, suudab ellu jääda väga ekstreemsetes tingimustes. See sammal talub äärmuslikke külmakraade, kõrget kiirgustaset ja teisi Marsi olusid.

Veel üks taim, mis võiks Marsil kasvada, on lehtkapsas (Brassica oleracea var. sabellica), mis suutis kasvada näiteks simulatsioonis, mis jäljendas Marsi mulda. Kapsas kasvab hästi ka kõrge soolsuse ja kuiva keskkonna tingimustes.

Maasikad (Fragaria) on ka teadlaste katsetustes osalenud taim, mis on näidanud potentsiaali kasvada Marsil. Aeropoonika meetodid, mis vähendavad veekasutust 95%, võimaldavad maasikate kasvatamist Marsi tingimustes. Aeropoonika on taimekasvatusmeetod, kus taimed kasvatatakse õhus, ilma traditsioonilise mullata. Selle asemel, et taimed oleksid maas või substraadis, on nende juured õhus ja taimi kastetakse spetsiaalse veepihusti abil, mis pritsib neile vajalikku niiskust ja toitaineid. Aeropoonika süsteemis saavad taimed toitaineid ja vett aerosoolidena, mis tähendab, et need saavad paremat hapnikku ja saavad kiiremini kasvada.

Humulus lupulus ehk humal, mida tarvitatakse õlle valmistamiseks, on suudab samuti kasvada Marsi muldas.

Lõvilõug, Eestiski tavaline aiataim, millel on suurepärane kohanemisvõime ja tugevus kasvada halvas mullas, suudaks tõenäoliselt kasvada Marsil, kuigi tema jaoks tuleks luua kontrollitud keskkond, mis toetaks selle kasvu.

Porgandid (Daucus carota) on näidanud elujõudu simulatsioonides, kus nad kasvasid Marsi sarnastes tingimustes. Nende kasvu ja toiteväärtuse poolest on nad väga lubavad.

Ka tomatid (Solanum lycopersicum) on üks taimedest, mis on teaduslike uuringute käigus kasvanud paremini koos teiste taimede, nagu porgandite ja hernestega, kasvatusmeetodiga, mida tuntakse intercroppinguna ehk kõrvale istutamise nime all. See meetod, mida saab arendada tulevikus Marsi kasvuhoonetes, on näidanud, et tomatid annavad paremat saaki ja on kõrgema toiteväärtusega.