Riigi Infosüsteemi Ameti ja Eesti Teaduste Akadeemia korraldatud konverents „Usaldusest ja usaldatavusest 2024: valimiste tehnoloogia“ tutvustas aasta jooksul tehtud e-valimiste analüüsi tulemusi: kõrgeid ja väga kõrgeid turvariske ei avastatud, kuid leiti siiski kuus probleemset kohta, mida tuleks veel edasi arendada. Alati jõuab kõik tagasi ühe küsimuse juurde: kas e-valimised on ebaturvalised?

„Kindlasti mitte. Tõenduseks on juba fakt, et Eestis täitub järgmine aasta 20 aastat e-valimiste kasutuselevõtust. Elektroonilise hääletamise protsent on kiiresti kasvanud – nii viimastel Riigikogu kui ka Euroopa Parlamendi valimistel andis üle 50% valijatest oma hääle elektrooniliste kanalite kaudu,“ selgitas Lepik.

Eesti Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjoni eksperdid on samuti leidnud, et tänapäeva Eesti e-valimissüsteemi puhul oleks „häälte lisamine“ äärmiselt keeruline, kuna see nõuaks riigiasutustelt sedavõrd suurt pahatahtlikkust ja korruptsiooni, mida spetsialistid realistlikuks ei pea. Samuti on sellise pettuse rahaline kulu tõenäoliselt nii suur, et lihtsam ja praktilisem oleks korraldada suurem valimiskampaania.

„Küsimusi tekitab ka see, kas pabersedelid on e-valimistest turvalisemad? Reaalsus on, et pabersedelid on aastakümneid kasutusel olnud, nende protsess on inimestele tuttav, ning arusaam, kuidas neid valimisi korraldada ja ka võltsida, on laiemalt olemas,“ selgitas Bogdanov. „Interneti kaudu kaugvalimiste süsteemi mõistmine on inimeste seas veel vähene.“

Lisaks arutlesid saatekülalised m-valimiste üle ja tutvustasid ka rahvusvahelist kogemust.

Saadet „Olukorrast digiriigis“ juhib Tanel Talve.

Kuula saadet Delfi Taskust!

Eesti Teaduste Akadeemia küberturvalisuse komisjoni juht Dan Bogdanov, saatejuht Tanel Talve ja Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) valimiste infosüsteemide arenduse osakonna tootejuht Tõnis Lepik.

Jaga
Kommentaarid