„Seda müüdi ainult väga headele sõpradele.“ Väike Eesti pingutas 85 aastat tagasi, et saada endale maailma parimad lennukid

Ka 85 aastat tagasi käis maailmas suur võidurelvastumine ja Eesti jäi selles paraku kaotajaks.

Venemaa sissetung Ukrainasse 24. veebruaril 2022 vallandas tõelise relvastusvõidujooksu. Pärast kolme aastakümne pikkust demilitariseerimist proovivad riigid meeleheitlikult jälle relvastuda ja mõnedel relvatootjatel on selle tõttu näiteks tellimused 2030. aastani. Olukord meenutab vägisi teise maailmasõja eelõhtut, kui terve maailm üritas ka pärast esimese maailmasõja lõpule järgnenud demilitariseerimist uuesti relvastuda. Selles proovib nüüd ja üritas siis kaasa lüüa ka pisike Eesti. Kuid enne teist maailmasõda jäädi ümberrelvastumisega väga hiljaks ning enamik tellitud relvi Eestisse enne iseseisvuse kaotamist ei jõudnud.

Tänapäeval on relvaturul kõige kallim see, mis on seotud lennukite ja lennundusega. Pärast Vene-Ukraina täiemahulise sõja algust on relvaturul saanud ihaldusväärseimaks lennukiks viienda põlve varghävitaja F-35, mida on pärast Ukraina sõja algust tellinud neli uut riiki ja veel kolm riiki peavad nende hankimiseks praegu läbirääkimisi. Üks selline lennuk maksab vähemalt 75 miljonit eurot, kuid hind varieerub olenevalt mudelist ja partii suurusest, mis tootjalt tellitakse. USA, kes tellib rohkem, saab neid lennukeid odavamalt, ja eurooplased, kes tellivad vähem, saavad kallimalt. Eesti võib selle lennuki soetamisest tänapäeval vaid und näha. Singapurile läksid 12 sellist lennukit (ilma taristu arendamiseta, relvade, varuosade, väljaõppeta jne, mis tähendab lisakulu) maksma üle miljardi euro. Küll on kunagi olnud aeg, kui Eesti riik sihtis tõepoolest tolle aja tipplennuki soetamist.