Uus teadusuuring näitab, et kliima soojenemise tõttu on jääkarud Arktikas hakanud sagedamini kokku puutuma viiruste, bakterite ja parasiitidega, mis neid varem harva puudutasid. Teadlased uurisid jääkarude vereanalüüse Tšuktši meres, kogudes proove esmalt aastatel 1987–1994 ja hiljem 2008–2017. Viimased proovid näitasid olulist tõusu viie patogeeni esinemises, sealhulgas toksoplasmoosi ja neosporoosi põhjustavate parasiitide, samuti krabilihapalaviku ja brutselloosi tekitavate bakterite ning koerte katku viiruse levikus.
USA Geoloogiateenistuse teadlane Karyn Rode selgitas, et jääkarude patogeenidega nakatumine viitab muutustele kogu Arktika ökosüsteemis. Piirkondades, kus neid jääkarusid uuriti, on jää sulanud ja maismaa laienenud, mistõttu karud veedavad üha enam aega maismaal. Nii on nad sagedamini kokkupuutes patogeenidega, mis on tavapärased maismaaloomade seas.
Valgeid jääkarusid on maailmas umbes 26 000, kellest suurem osa elab Kanadas. Liik on kantud ohustatud liikide nimekirja ning teadlaste hinnangul on kliimamuutus nende populatsiooni vähenemise peamine põhjus. Arktika jää kadumisega on nad kaotanud oma peamise jahiala, mis on viinud nende kehva toitumuseni. Nii on jääkarud sunnitud kohanema uute elutingimustega, sealhulgas ka maismaal viibimisega, kus toidupuudus on sageli probleemiks.
Teadlased on jõudnud järeldusele, et kliimamuutused ja elupaikade kadu on avanud jääkarude jaoks uusi terviseriske ning need muutused mõjutavad ka teisi Arktikas elavaid liike.
