Ukraina polkovnik: Briti sõjaväelaste kohalolek Eestis välistab Venemaa kallaletungi Eestile ja teil on meeletult vedanud!

„Kui sõja alguses tundus 300 või 400 meest päevas enneolematu kaotusena, siis nüüd kaotab Vene armee 1700 meest päevas.“

2022–2024 on üritatud saada Venemaad ja Ukrainat läbirääkimistelaua taha, kuid seni pole läbirääkimistest midagi välja tulnud. Vahetult pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse veebruaris 2022 toimusid peatselt esimesed kõnelused. Märtsi lõpus kohtusid riikide esindajad Türgis, kus Ukraina esindajad pakkusid neutraliteedi staatust ja loobumist NATO liikmesuse eesmärgist, tingimusel, et see toob kaasa julgeolekugarantiid. Venemaa esitas nõudeid Krimmi ja Donbassi staatuse kohta. Need läbirääkimised lõppesid edutult, kuna pooled ei jõudnud kokkuleppele Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja Venemaa sõjaliste eesmärkide kohta.

Pärast intensiivset sõjategevust ja Ukraina vastupealetunge üritasid rahvusvahelised vahendajad, sealhulgas Türgi ja Hiina, rahuprotsessi taaselustada. Hiina president Xi Jinping esitas 2023 kevadel „rahuplaani“, mis keskendus relvarahule ja territoriaalsete küsimuste lahendamisele diplomaatiliste vahenditega. Ukrainale pakkus plaan vähe, kuna see ei käsitlenud Venemaa vägede väljaviimist okupeeritud aladelt. Ukraina jäi nõudma täielikku territooriumite taastamist, sealhulgas Krimmi tagastamist, mida Venemaa keeldus aktsepteerimast. Lääneriigid jätkasid 2023 Ukraina toetamist, samas kui Venemaa eeldas sanktsioonide leevendamist läbirääkimiste eeltingimusena.