Nimelt kogub Ülemiste City juba neli aastat liikuvusandmeid, mille analüüsist saadavate tulemuste põhjal arendada ärilinnakut ja vähendada ka sealsete ettevõtete jalajälge. Nüüd aga tekkis paradoksaalne probleem – senini oli kõik hästi sujunud ja inimesed tõesti kasutasid linnakusse ja tagasi liikudes üha rohkem ühistransporti või jalgrattaid. See, mis hakkas juhtuma pärast raudteeterminali ehituse algust, pööras tagasi suure osa seni tehtud tööst ja nähtud vaevast kogukonna liikumusharjumuste kujundamisel.

Ülemiste City kogub juba hea tükk aega inimeste liikuvusandmeid, et selle põhjal viia sisse sobilikke muudatusi ärilinnakus. Kuidas käib inimeste liikuvuse mõõtmine ja kuidas te teete kindlaks, kas nad sõidavad auto, trammi nr 4 või liini nr 15 bussiga?

Kui korraks samm tagasi astuda, siis 2023. aastal käivitasime me Green City platvormi, kus meie ettevõtjad näevad nii linnaku kui nende enda kontori andmeid hoonete tarbimise kohta – elekter, küte, vesi, jäätmete teke – ning ka sellest tulenevat jalajälge.

Selle platvormi osaks on ka liikuvusandmed. Kuna me oleme tõmbekeskus siin töötavatele, elavatele ja õppivatele 17 000 inimesele ja meil on vastutus selle eest, et siinne linnaruum oleks piisavalt atraktiivne ja et siia saaks tulla ka säästlike liikumisviisidega.

Inimeste liikuvuse mõõtmiseks oleme kasutanud erinevaid tehnoloogiaid, aga ka iga-aastaseid küsitlusi selgitamaks välja, millega ja kust inimesed linnakusse tulevad. Neile küsitlusele on vastanud tavaliselt umbes tuhat inimest ja selle põhjal saab tuletada ka liikuvusviiside jaotuse.