Kas tee igavese eluni on nüüd valla? Värske uurimus võib aidata vananemise märkidele pidurit tõmmata

BBC annab teada olulisest teaduslikust läbimurdest. See võib aidata tulevikus pidurdada vananemisprotsesse.

Rahvusvaheline teadlaste grupp on teinud läbimurde, mis võib tulevikus osutuda väga kasulikuks: nad suutsid laboritingimustes kasvatada naha väikseid osi. Teadlased uurisid, kuidas tüvirakud arenevad naha rakkudeks, ning leidsid viise, kuidas seda protsessi paremini mõista ja kontrollida. Uurimistöö on osa suuremast projektist, mille eesmärk on uurida, kuidas inimese keha osad raku tasandil välja kujunevad.

Uuringul on laiem rakendusala kui ainult vananemise aeglustamine. Teadlased loodavad kasutada saadud teadmisi kunstnaha loomiseks siirdamisoperatsioonide jaoks ning armistumise vältimiseks. See võib oluliselt aidata näiteks põletushaavade ravis ja pakkuda uusi võimalusi siirdamistehnoloogia arendamiseks. Projekti keskmes on „Inimrakkude atlas“ – üks ambitsioonikamaid bioloogiaalaseid uurimisprogramme, mille käigus kaardistatakse inimorganismi rakke.

Professor Muzlifah Haniffa, üks projekti juhtidest, usub, et nende uuringud aitavad mitte ainult haigusi paremini ravida, vaid ühtlasi leida viise, kuidas säilitada nooruslikkust ja naha tervist kauem. Tema sõnul võib naha vananemise peatamine vähendada kortsude teket ning see võib avada uued võimalused ka teiste organite, nagu südame või naha, noorendamiseks. Teadlased uurivad, kuidas rakkude areng muutub ajas, alates loote arenemisest kuni täiskasvanuks saamiseni, ning püüavad mõista, kuidas seda protsessi mõjutada.

Üks põnevaid avastusi on see, et teatud geenid vastutavad naha erinevate kihtide ja funktsioonide kujunemise eest. Nende geenide aktiveerimine ja deaktiveerimine toimub raseduse varajastes etappides ning teadlastel on õnnestunud laboritingimustes need protsessid taasluua. See teadmiste kogum võib pakkuda võimalusi tulevikus nahka kunstlikult kasvatada, mis oleks kasulik nii haiguste uurimiseks kui ka uute ravimeetodite väljatöötamiseks.

Projekt on juba andnud mitmeid olulisi tulemusi, sealhulgas aju ja kopsude rakukaartide loomine, ning praegu jätkub töö neerude, maksa ja südame kallal. Eesmärgiks on ühendada kõik need andmed, et luua täielik pilt inimkehast. Projekti üks juhtidest, professor Sarah Teichmann, usub, et see muudab oluliselt meie arusaama anatoomiast ja füsioloogiast ning viib uute teadmiste ja avastusteni, mis võivad lõpuks muuta isegi meditsiiniõpikute sisu.