KUULA | Olukorrast digiriigis: riigi e-teenuste disain vaatab korraga nii riigi kui ka kodaniku suunas

Riigi e-teenuste disain lähtub väga selgelt sellest põhimõttest, et korraga saaksid sellest kasu nii riik ise kui ka selle kodanik. Disainmõtlemise fookuseks ongi lähtumine tervikpildist, kus teenuse kasutegur on laiem kui vaid ühe asutuse, ühe inimese vajadused. Stuudios räägivad teemal Registrite ja Infosüsteemide Keskuse (RIK) kompetentsijuhid: UX-disaini suunal Heleene Kaljurand ja ärianalüüsi vaatepunktist Shirley Salm.

Justiitsministeeriumi haldusalasse kuuluva RIK-i arendada, hallata ja juhtida on suur osa riiklikest e-teenustest, millest paljud on asutustesisesed – mõeldud näiteks kohtutele, prokuröridele, notaritele, menetlusametnikele. Teiselt poolt haldavad nad ka neid teenuseid, mida kasutavad lõpptarbijatena kas ainult või kaasa arvatuna kodanikud – karistusregister, kinnistusraamat, äriregister. Meil on viimasega ka maailmarekord olemas: Eestis saab ettevõtte selles kanalis asutada 15,5 minutiga.

„RIK-i arendusmudel seab keskpunkti lõppkasutaja. Halb praktika on see, kui mingit teenust disainivad vaid selle teenuse omanikud iseseisvalt ehk mõni asutus, kes arvab, et teab asjast kõike, ega kaasa sellesse protsessi tarbijaid. Nii võib juhtuda, et teenus on kasulik selle teenuse omanikule, kuid mitte kasutajale. Sealt aga tulevad lisaarendused, sellele kulutatud ressursid ja tähtaegade pikenemised. Et seda ära hoida, oleks vaja keskmesse panna kasutaja ja teada, mida neil on tegelikult vaja,“ selgitab Kaljurand.

Salm lisab, et selleks ongi vaja viia ühe laua taha kõik teenusega seotud inimesed, asutused ja tarbijad ning jõuda ühtse arusaamani, kuidas teenus toimuma peaks. „Nii mõtlevad kõik osapooled lisaks enda soovidele ka teiste vajadustele ja tulemus on alati parem,“ mainib Salm. Saadet „Olukorrast digiriigis“ juhib Tanel Talve.

Kuula saadet Delfi Taskust!

Saate on tellinud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.