Prantsuse koduomanik leidis keldri remondi käigus luukere, mis paljastas 700 aastat kasutuses olnud kalmistu
(11)
Pariisi lähedal asuva maja keldri remondi käigus leidis omanik ootamatult luukere. Edasi uurides leiti terve surnuaed, kuhu oli maetud kümneid inimesi.
Vanim haud pärineb kolmandast sajandist pKr, hilisrooma ajast; 10 kipsist sarkofaagi pärinevad Merovingide ajast, mis kestis umbes 476. aastast 751. aastani. Viimane haud pärineb umbes 10. sajandist, mis näitab, et kalmistu oli kasutusel umbes 700 aastat.
Arheoloogid arvasid algselt, et tegemist on varase keskaegse kalmistuga, sest piirkonnas asus kunagi seitsmendal sajandil rajatud kabel. Seega oli veelgi vanemate haudade olemasolu ootamatu, selgub Prantsuse arheoloogiaettevõtte Archaeodunumi avaldusest.
Koduomanik leidis esimese haua möödunud talvel ja nüüdseks on arheoloogid kaevanud sealt välja 38 hauda neljast ruumist, mis hõlmavad 52 ruutmeetrit.
Pariisist lõunas asuv maja on arvatavasti ehitatud keskaegse Notre-Dame-des-Champs’i kabeli kohale, mis olevat omakorda ehitatud veel vanema paganliku templi kohale.
Enne seda on lähedalt leitud varakeskaegseid haudasid, kuid kabelist või templist ei ole jälgi leitud. Teatise kohaselt on see esimene kord, kui kabeli kalmistut uuritud on.
Enamik haudu oli paigutatud paralleelsetesse ridadesse. Rooma ajastu surnud olid maetud selili puukastidesse, mis on vahepeal ära mädanenud. Merovingiaegsete haudade 10 surnut olid aga maetud iseloomulikesse kipsist sarkofaagidesse.
Üks sarkofaag oli algselt kaetud kiviplokiga, mis on nüüdseks purunenud ja mille pinnale on ilmselt raiutud rosetid ja kaks risti. Arheoloogid ütlesid, et sellised motiivid olid Merovingide sarkofaagidel ja ka väljaspool kristlikke pühapaiku sel ajal tavalised.
Merovingiaja sarkofaagid teistest paikadest on tihtilugu kaunistatud ja sisaldavad sageli mitme inimese säilmed. Kuid enamik leitud sarkofaagidest olid kaunistamata ja igaüks neist sisaldas vaid ühe inimese säilmed, öeldi avaldustes.
Vanimate haudade vanus viitab sellele, et inimesed olid sinna maetud juba ammu enne keskaegse kabeli ehitamist.
Skelette analüüsitakse nüüd laboris. Arheoloogid loodavad kindlaks teha maetud inimeste soo ja vanuse ning kõik viited nende elutingimustele, nagu näiteks nende tervislik seisund surma ajal ja üldine toitumine, seisab avalduses.
