Teadlased kinnitasid, et kurikuulsad Keenia lõvid jahtisid ja sõid kümneid inimesi

Kahe 1890ndatel elanud Keenia lõvi DNA uurimine kinnitas, et nad jahtisid ja sõid inimesi, nagu ka kaelkirjakuid ja gnuusid.

Lõvide paar sõi arvatavasti kümneid inimesi, sealhulgas Keenia-Uganda raudtee tööliseid 19. sajandi lõpus. Mõnede hinnangute kohaselt tapsid nad üle saja inimese.

1898. aastal tappis kolonelleitnant Henry Patterson mõlemad lõvid. 1924. aastal müüdi lõvide nahad Chicago loodusajaloo muuseumile, kus neid ja loomade koljusid siiani vaadata saab.

Et legende kinnitada, korjas USA ja Keenia teadlaste rühm lõvide hammaste vahelt karvu ja analüüsisid nende DNA-d. Leiud avaldati ajakirjas Current Biology. Karvad saadi hammastesse jäänud mõradest saakloomade jahtimisest.

Teadlased panid kokku lagunenud DNA fragmendid, määrates kuus saakloomaliiki. Nad määrasid isegi kaelkirjakuproovi Kagu-Keeniast pärit Masai kaelkirjakute alamliigiks.

„Meie analüüs näitas, et ajaloolised Tsavo lõvid jahtisid kaelkirjakuid, inimesi, orükseid, vesivohle, gnuusid ja sebrasid ning me tuvastasime ka karvu, mis pärinesid lõvidelt,“ rääkis uuringu juhtivautor Alida de Flamingh.

Teadlaste sõnul on isegi võimalik, et kogunenud karvakihtide läbitöötamine võib paljastada, kuidas lõvide toitumine nende vananedes muutus.

Gnuu karvade leidmine oli üllatus.

„See viitab sellele, et Tsavo lõvid võisid kas reisida kaugemale, kui varem arvati, või et gnuud olid Tsavo piirkonnas juba sel ajal olemas,“ selgitab de Flamingh. „Kõige lähemal olev gnuude karjatamispiirkond oli lõvide surmamiskohast üle 80 kilomeetri kaugusel.“

Uurimus võib anda teavet inimese ja lõvi suhtlusest tänapäeval, samuti võib see anda lootust tulevaste uuringute jaoks veelgi vanemate proovide kohta.

„Seda metoodikat saab potentsiaalselt kasutada vanemate lihasööjate murdunud hammaste karvade puhul sadade ja tuhandete aastate tagusest ajast,“ ütles uuringu autor Ripan Malhi. „See meetod avab uue uurimisvõimaluse mineviku uurimiseks.“