Teadlased on saavutanud olulise läbimurde putukate, täpsemalt kärbse, aju uurimisel. Nad koostasid esmakordselt detailselt 3D mudeli kärbse ajust, mis koosneb umbes 130 000 neuronist. Selleks tuli teadlastel täpselt määrata iga neuroni asukoht ja kuju ning jälgida 50 miljoni ühenduse loomist nende vahel. See uuring on seni kõige põhjalikum uuring putukate ajust. Uuring viidi läbi rahvusvahelise teadlaste rühma FlyWire Consortiumi koostöös.
Cambridge’i ülikooli professor Gregory Jeffries rõhutab, et kärbeste pealt saadud tulemused aitavad mõista inimese aju toimimist ja mõtlemise mehhanisme. Teadlased üritavad mõista, kuidas keeruline neuronite struktuur meie ajus võimaldab suhelda ja ümbritseva keskkonnaga suhestuda. Professor Jeffriesi sõnul aitavad närviimpulsid meil töödelda teavet, näiteks näha teise inimese nägu või kuulda häält.
Uuringu käigus koostati mudel neuronite ühendustest, mida nimetatakse „konnektomiks“, mis annab uued võimalused tervete aju funktsioonide mõistmiseks. Tulevikus võib see aidata tuvastada, kas aju toimib normaalselt. Teadlased on varem uurinud ka väiksemaid organisme, kuid kärbeste aju mudeli koostamine on suur teaduslik saavutus. Teadlased saavad nüüd näiteks näidata, kuidas kärbeste aju töötleb visuaalset teavet, et nad saaksid kiiresti reageerida ohule. Näiteks, kui kärbes näeb midagi, fikseerivad tema visuaalsed neuronid liikuvat objekti ja saadavad signaali kärbse jalgadele, et need võimalikust ohust kaugemale liiguksid. Selle tõttu võib näiteks olla raske kärbseid tabada.
Kärbse aju mudel on avatud teistele teadlaste jaoks, kes soovivad selle põhjal oma uuringuid läbi viia. Teadlased usuvad, et järgmise 30 aasta jooksul suudavad nad koostada ka inimese aju konnektomi, mis aitab tõhusamalt mõista meie enda mõtlemise mehhanisme.