Värske uuring: mida suurem on maal ja linnas lindude liigirikkus, seda parem on seal inimeste vaimne tervis

Linnurikkus turgutab vaese vaimu rohkem, võtab kokku linnuökoloog Marko Mägi portaalis Linnuvaatleja uue uuringu tulemusi.

Vaimse tervise andmeid linnuvaatlustega kõrvutades selgus, et mitmekesisema linnustikuga piirkonnas on inimese vaimne tervis parem. Saksamaal aastatel 2014–2019 läbiviidud uuringust selgus ka, et linnurikkus turgutab vaimu pigem väiksema sissetulekuga inimestel.

Joel Methorst kasutas rohkem kui 200 000 inimese (vanuses 19–74 aastat) vaimse tervise andmeid, mis koguti 18-st Saksamaa linnast ja maapiirkonnast. Uuringus osalenutel kontrolliti nii tervist kui neid ka küsitleti korduvalt, lisaks täitsid nad küsimustikke iseseisvalt. Sõltuvalt valimist analüüsiti vaimset tervist kas 176 000 või 125 000 inimesel, kellest enamik oli hea vaimse tervisega: 63%-l olid depressiooni näitajad minimaalsed, tõsised sümptomid vähem kui 1%-l.

Lisaks piirkonna linnustiku mitmekesisusele arvestas Methorst ka piirkonna elanike sotsiaalmajanduslikku olukorda. Kuna on teada, et jõukamal järjel olija pääseb reeglina loodusele (pargid, rohepiirkond) hõlpsamini ligi, kuna elab rohelisemas piirkonnas, on võimalik, et sissetulek võib mõjutada liigirikkuse ja vaimse tervise seost.

Linnustiku andmed koguti riiklikus harrastusteaduse projektis. Kõige rohkem vaadeldi jaanuaris ja mais, mil vähemalt ühe tunni jooksul loendasid vabatahtlikud kõik oma aialinnud (sarnane on Eesti Ornitoloogiaühingu korraldatav talvine aialinnuvaatlus). Kokku tehti üle kuue miljoni linnuvaatluse, iga aasta kohta keskmiselt üks miljon. Talvel nähti vaatluskorral keskmiselt 81 lindu, kevadel 71 ja linnuliike tuvastati 161.

Seos vaimse tervise näitajate ja piirkonna linnurikkuse vahel oli statistiliselt oluline, kuid sõltus ka sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Nimelt elasid madalama sissetulekuga inimesed linnuvaesemates piirkondades. Linnurikkuse suurenedes paranes kõigi vaimne tervis, kuid väikese sissetulekuga inimestel oluliselt rohkem kui jõukatel. Varasemast on ka teada, et inimese füsioloogilised tervisenäitajad on paremad, kui nad külastavad linnurohkemaid paiku, näiteks linnaparke, käivad linde vaatlemas või pööravad lindudele tähelepanu igapäevaste tegevuste kõrvalt.

Seos vaimse tervise ja linnurikkuse vahel oli siiski üsna nõrk ning laialdasel üldistamisel peab olema ettevaatlik, kuid tulemus langeb kokku mitmete eelnevate uuringutega. Ka sellest uuringust johtub, et kohalikul ja riiklikul tasandil tehtavad otsused peaksid arvestama elurikkuse kaitsmise ja inimese tervisega seda enam, et elurikkus on kahanemas ja vaimse tervise probleemid suurenemas.

Linnud on looduse visuaalne osa, mis leevendab pingeid ja toetab tõhusamat keskendumist, lindude hääled ja teised loodushelid aga mõjuvad vaimset tervist toetavalt. Seda, et inimene puutuks lindudega kokku igapäevaselt, aitab parandada ligipääs loodus- ja linna rohealadele või pikem linnurohketes piirkondades viibimine. Kuna viimatinimetatu on kergemini kättesaadav jõukatele, tuleb ebavõrdsuse leevendamiseks soosida rohelaike ja rohelist ümbruskonda. Seda toetab ka näide Saksamaalt, kus Leipzigis seostatakse antidepressantide vähemat kasutamist tänavapuude rohkusega just väiksema sissetulekuga elanike seas.

Uuringul on loomulikult oma vajakud, sest näiteks võib vaielda, kui hästi kasutatud mõõdikud tegelikult vaimselt tervist mõõdavad või kuidas mõjutas tulemusi inimeste tegelik ligipääs rohealadele.

Nii Saksamaal kui ka kogu Euroopas on linnustik kahanemas, mis võib tähendada ka vaimse tervise halvenemist. Ühe lahendusena näeb uuringu autor riiklikul ja kohalikul tasandil suurema tähelepanu pööramist looduskaitsele ja avalikele rohealade liigirikkusele, seda eriti linnades. Tõendite hulk, mis näitavad sellise lähenemise samaaegset positiivset mõju inimese tervisele ja liigirikkusele, on üha kasvamas.