Ukraina teeb oma riigiäpiga sõja kiuste imet: paarid saavad nüüd ka e-abielluda, dokumente ei pea juba ammu kaasas kandma
Ukraina on oma riigiäpi Diia arendamisega jõudnud sinnamaale, millest Eesti alles unistab – see asendab isikut tõendavaid dokumente ja juhiluba, esimesed 300 paari on juba e-abiellunud.
Forte oli eelmisel nädalal Diia arendusmeekonnal Kiievi südalinnas külas ning tõdesime oma silmaga, et riigiäppi on koondatud juba muljet avaldav kogus teenuseid nii inimestele kui ka ettevõtetele ja neid kasutab juba üle 20,9 miljoni Ukraina kodaniku.
Mobiili abil saab anda digiallkirja, tuvastada oma isikut kõikjal, ilma et oleks vaja passi kaasas kanda, Diia Walletisse saab koguda rongipileteid. Lisaks start-up’ide keskkond Diia City ja välisettevõtetele mõeldud Diia Business jne – kokku on otseselt tarbitavaid e-teenuseid juba 30.
Kui võtta konkreetsemalt näiteks isikutuvastamine, siis Ukraina võttis juba 2021. aastal vastu seaduse, mis võrdsustab riigisiseselt Diia äpis kuvatava isikutunnistuse ja füüsilise dokumendi. Eestis on see seadusemuudatus alles menetluses, et see mitte veel valminud (äärmiselt kohmaka nimega) eesti.ee riigiäpis kasutusele võtta.
Seega, Ukraina on maailmas esimene ja Eestil on võimalik olla teine riik, mis mobiilset isikutuvastust päriselus võimaldab.
Kohe algusest peale langetati ka otsus: mobiilis ei kuvata pelgalt mitte „pärisdokumendi“ koopiat ja see pole mingil juhul paberdokumendi digiteeritud vorm, vaid Diias kuvatav elektrooniline dokument ehitatakse üles täiesti teise loogikaga.
Diia rakendusmeeskonna juht Irõna Zabolotna rääkis, et elektroonilise dokumendi peamine komponent on hoopis QR- ehk ruutkood, mida skaneerides saab näiteks politseinik või ööklubi turvakontroll teada, kas isikul on olemas juhiluba või kas ta on ikka 18 täis. Loomulikult saab ta võrrelda ka dokumendi fotot selle inimese näoga, kes mobiilis enda isikut tuvastab.
See QR-kood genereeritakse igal äpi avamisel uuesti ja on lühiajalise kehtivusega – et vältida elektrooniliste dokumentide kuritarvitamist.
Seega tõdevadki riigiäpi loojad, et näiteks pangakonto avamise puhul on pettuste arv paberdokumentide kasutamise korral märksa suurem kui Diia abil isikut tuvastades. Selleks annab põhjuse ka Diias kasutatavad AI-lahendused, mis kellegi teise nimel esinemise kohe ära tunnevad.
Asi selles, et Diias kuvatava isikut tõendava dokumendi kontrollimine teise isiku poolt toimub samuti Diia äppi ehitatud dokumendiskanneri abil. Ehk siis: Diia kontrollib Diiat ja nii pole inimlik pettus lihtsalt võimalik.
Seejuures on oluline, et Diia äpp ise ei sisalda mitte mingisuguseid isikuandmeid kasutajate kohta – need andmed on hajutatult iga teenuse eest vastutava ministeeriumi andmebaasides. Nii et juhiloa kontrolli korral teeb Diia äpp lihtsalt päringu siseministeeriumi hallatavasse registrisse. Diia roll on olla frontpage-kasutajaliides ja ta ise ei talleta mitte midagi.
Andmete vahetamiseks kasutab Ukraina platvormi Trembita, mis on tehtud eestlaste x-tee baasil ja eestlaste (E-riigi Akadeemia) abiga.
„Toimub täpselt sama, mis ID-kaardi esitamisel kellelegi: see inimene võib oma seadmega sellelt päringute tegemiseks vajaliku info välja lugeda või lihtsalt mõningaid andmeid vaadata,“ selgitas Irõna Zabolotna. „Diia puhul toimub täpselt sama – sa annad andmetele ligipääsu üksnes isikule, kellele sa seda tahad anda.“
Diia on kasutatav nii Ukraina kodanikele kui ka välismaalastest Ukraina residentidele, kellele on olemas maksumaksja number.
Tundmatu ei ole Diiale seegi, millest Eestis on viimastel aastal palju räägitud: riigi automaatselt pakutavad teenused. Kui seadus näeb mõnele isikule ette mõnda soodustust või hüve, siis jõuab see info ka Diia vahendusel automaatselt selle inimeseni.
Täpselt samamoodi on korraldatud ka vastassuunas info liikumine ja see on saanud eriti oluliseks pärast Venemaa algatatud täiemahulist sõda.
Näiteks saavad ukrainlased just Diia vahendusel edastada infot, kui sõjategevuse tagajärjel on saanud kahjustada nende kinnisvara, ühtlasi saavad nad esitada samas taotluse toetuse saamiseks, et hooned taas korda teha. Saadavat raha saab kontrollitult kasutada vaid kinnisvara tarvis ja selle kasutamist kontrollivad pangad piinliku täpsusega.
Uus teenus: e-abiellumine. Kuidas see käib?
Värskeima teenusena on Diiasse alles hiljaaegu tekkinud võimalus abielluda, ilma et tuleks abielu registreerija juurest läbi astuda – nii jääb aega rohkem kõigi teiste pidustuste tarvis.
Kogu protsess algab e-abieluettepanekust. Selleks läheb üks pool Diiasse, avab seal avalike teenuste osa ja liigub edasi e-abiellumise jakku. Seal ootabki ees abieluettepaneku esitamise taotlus, mille saab kohe ka teisele vastassoost poolele edastada (Ukrainas pole samasooliste abielud legaliseeritud).
Teine pool saab seejärel oma Diia äpi vahendusel teate, et keegi soovib temaga abielluda, ja tal on võimalik see vastu võtta või tagasi lükata. (Isikute blokeerimise võimalust Diias pole.)
Kui see etapp on edukalt läbitud, siis on inimesed ametlikult kihlatud, aga mitte veel abielus. Abiellumine ise toimub hiljem ja juba videokaamera vahendusel koos registreerijaga.
Peamine põhjus, miks valitakse e-abiellumine, on see, et sellisel juhul kaob kogu pulmaseltskonna „õnnepaleesse“ toimetamise vajadus. See ei tähenda aga, et ametlik registreerimine toimuks külalisteta – kaugeltki mitte.
Tänaseks on e-abielusid sõlmitud juba 300 ja tagasiside põhjal on neist kujunenud liitreaalsuse sündmused: pulmaseltskond on end pidulikult kusagil paika sättinud ja registreerijat kuvatakse suurele videoseinale. Seega on abiellu astumises esindatud nii reaalsus kui ka virtuaalsus.
Pealegi on paare, kes ei soovi abiellumiseks suurejoonelist tseremooniat. Lisaks on Venemaa agressioon paljud armastajad mööda maailma laiali paisanud.
Peagi tekib Diiasse loogiline jätkuteenus: e-lahutus. Enne seda tehakse valmis siiski lapse online-registreerimise teenus.
Ukrainlased on oma digiarendustes alati kiitnud Eesti abi – puudutagu see siis Trembitat, Diiat või e-residentsust, mille Ukraina samuti kahe nädala eest lansseeris. Diia baasil valmis eemisel aastal ka Eesti mRiigi äpp, aga seda ei võetud Riigi Infosüsteemi Ameti soovitusel ja IT-minister Tiit Riisalo korraldusel kasutusele.
Ajakirjaniku aitasid Ukrainasse EL ja E-riigi Akadeemia.