Selle aasta Nobeli füüsikaauhind anti John J. Hopfieldile ja Geoffrey E. Hintonile põhjapanevate avastuste ja leiutiste eest, mis võimaldavad masinõpet tehisnärvivõrkude abil. Hopfield lõi struktuuri, mis suudab teavet salvestada ja taastada. Hinton leiutas meetodi, mis suudab iseseisvalt andmetes omadusi leida ning mis on muutunud tähtsaks suurte närvivõrkude jaoks, mida praegu kasutatakse. Masinõpe on olnud oluline teadusuuringute läbi viimisel, sealhulgas suurte andmehulkade sorteerimisel ja analüüsimisel. Nende teadlaste töö, mis kasutab füüsika tööriistu, on aidanud luua tänapäeva võimsa masinõppe aluseid.
Fakte Nobeli füüsikaauhinna kohta:
esimene auhind: Nobeli füüsikapreemia asutati 1901. aastal ja esimese preemia sai Wilhelm Röntgen, kes avastas röntgenkiired;
naiste osakaal: ainult neli naist on võitnud Nobeli füüsikapreemia: Marie Curie (1903, 1911), Maria Goeppert Mayer (1963), Donna Strickland (2018), Andrea Ghez (2020) ja Anne L’Huillier (2023);
vanim ja noorim: vanim laureaat oli 96-aastane Arthur Ashkin ja noorim 25-aastane William Lawrence Bragg.
