Siberi müstilised kraatrid, mis leiti 2014. aastal Jamali poolsaarelt, on teadlaste sõnul seotud kliimamuutuste ja metaani vabanemisega. Need kraatrid, mille sügavus ulatub kuni 50 meetrini, tekivad pinnase temperatuuri tõusu tõttu, mis põhjustab sügaval maapinnas rõhu muutusi ning viib metaani väljapaiskumiseni.
Uuringud on näidanud, et lihtne jää sulamine ei selgita kraatrite teket. Uurijad usuvad, et piirkonna eripärane geoloogia koos kliimamuutuste tagajärgedega loob spetsiifilised tingimused, mis käivitavad metaani vabanemise plahvatuslikud protsessid. Teadlaste sõnul on selle nähtuse taga osmoos, kus vedelikud liiguvad, et tasakaalustada lahustunud ainete kontsentratsiooni.
Jamali poolsaarel jääkihi all paiknev kõrge mineraliseerumisega vedelik, tuntud kui krüopeg, jääb vedelaks kõrge rõhu ja soolsuse tõttu. Kui jää sulab ja jõuab krüopegini, tõuseb rõhk, mis põhjustab pinnases pragude teket ning järsu rõhulanguse. See omakorda vabastab metaanigaasi, mis toob kaasa plahvatuse.
Teadlaste hinnangul võivad sellised protsessid kesta aastakümneid ning need on seotud globaalsete temperatuuride tõusuga alates 1980-ndatest.