Mägi võttis dopingut: teadlased selgitasid välja, kuidas Džomolungmal õnnestus nii kõrgeks kasvada

Uued uuringud näitavad, et maailma kõrgem tipp on oma kõrgust 15–50 meetri võrra suurendanud tänu Arun’i jõele. Sellest kirjutab portaal ScienceAlert.

Uued teadusuuringud viitavad, et Džomolungma, tuntud ka kui Mount Everest, on oma 8849 meetri kõrguse tipuni „kasvanud“ osaliselt tänu geoloogilisele „piraatlusele“, sest Arun’i jõgi on võtnud ära vett oma naaberjõelt Kosilt. Kui jõgi kannab rohkem setet ja erosiooni tõttu eemaldab maapinda, võib see põhjustada maapinna tõusu, mis tõukab ümbritsevat maapinda ülespoole. Teadlased arvavad, et see protsess lisas Džomolungma kõrgusele 15 kuni 50 meetrit ning mägi jätkab kasvamist umbes 0,53 mm aastas.

Uuringud näitasid, et Arun’i jõgi on ajalooliselt voolanud väga jõuliselt, muutes ümbritsevat maastikku ning aidates kaasa 7 km sügava kanjoni moodustumisele, mis tekkis vähemalt 89 000 aastat tagasi. See jõud põhjustas maapinna tõusu, mis võimaldas Džomolungmal püsida naabermägedest pidevalt kõrgemal.

Teadlased rõhutavad, et Džomolungma kõrgus ei ole mitte ainult tulemus tektooniliste plaatide kokkupõrkest, vaid ka jõgede dünaamikast, mis on geoloogilistes protsessides oluline tegur, luues sellega seose mägede ja nende ümbritseva maastiku vahel.

Uuringut kokkuvõtva teadusartikliga saab tutvuda SIIN.