FORTE UKRAINAS | Delta – ukrainlaste digitaalne imerelv, mis on hävitanud kõige enam vaenlasi

Ukrainlaste käsutuses on relv, mida vaenlane ei näe ega kuule. Kui Ukraina sõjaväelane peaks kodumaad kaitstes langema, siis võib vaenlane näha vaid mobiili ekraanil selle nime. Delta on keskkond, mida Ukraina kaitseministeerium on aastaid arendanud ja ilma milleta ei möödu täna enam mitte ükski sõjaline operatsioon võitluses agressori vastu.

See süsteem imeb endasse käsnana sisse informatsioone sisuliselt kõikjalt – kaameratest, anduritest, inimeste mobiilidest, internetist, laevadelt, droonidelt, okupeeritud alade inimestelt. Kogu seda infot asub hekseldama tehisintelligentne superaju ning see, mis tohutu andmetöötlemise tulemusena sünnib, tähendab venelastele põrgut…

Ukraina armee kaitsetehnoloogia arendusüksuse liige kolonelleitnant Yelyzaveta Boiko on selle keskkonna loomise juures olnud päris algusest peale. Nüüdseks on sellest möödunud juba 9 aastat, mil ta platvormi juures frontend arendajana alustas. Samal ajal, mil Venemaa ründas esimest korda Ukrainat – aasta oli siis 2014 -, moodustus Ukraina kaitseministeeriumi juurde vabatahtlikest salapärane üksus nimega A2724.

Boiko meenutab Lvivis eile toimunud usutluses Fortele, et riigi armee oli toona väga iganenud – „meil polnud midagi, me ei kasutanud mingisugust digitehnoloogiat, mitte mingisuguseid süsteeme.“

A2724 ülesandeks oli olukorda kapitaalselt muuta. Just selle moodustise eestvedamisel võtsid ukrainlased kasutusele esimesed droonid ja ka statsionaarsed kaamerad, et tuvastada vaenlase paiknemisi.

Üsna kohe sai selgeks, et kaameratelt saadava infot ei ole mitte kusagile panna. Mida on peale hakata droonipiltidega, kui sõjavägi kasutas reaalselt paberkaarte… Sellele „väikesele probleemile“ lahenduse leidmisest sai alguse Delta. Vaja oli luua olukorrateadlikkuse keskkond.

Arendusplaanidesse pühendati NATO, esimeseks koostööpartneriks sai selleks üksus C4 Trust Fund NATO-Ukraine. Et kõik, mida looma hakatakse, vastaks kohe ka NATO standarditele. A2724st sai justkui arendusettevõte kaitseväe koosseisus.

Esimese asjana valmis olukorrateadlikkuse keskkond, milles sai reaalajas näha, kus asuvad vaenlased, kus asuvad Ukraina üksused, kus on droonid, kus muud sõjalised vahendid.

Suurim osa arendusjõust läks Boiko sõnul kohe algusest kõikvõimalike integratsioonide loomisele – alates radaritest ja droonidel ning soomukitel olevatest sensoritest ja lõpetades kaitseväelaste poolt käsitsi oma süsteemidesse sisestavate andmetega.

„See oli esimene asi, millest me alustasime,“ räägib Boiko Delta esimesest arendusetapist aastatel 2014-2017.

Siis saabus väga oluline 2018. aasta. Just siis otsustas Ukraina merevägi, et seni tagatubades arendatud Deltast saab tema peamine opereerimissüsteem. Deltaga integreeriti kõik, mida merevägi vetel liigutas. Kuna sõjalaevad ise ei kasuta rahvusvaheliste laevade identifitseerimise ja positsioneerimise süsteemi AIS, ent jälgivad seda, ja Delta integreeris kiiresti nende jaoks AIS-i ja kõik muu vajaliku, otsustati sellest teha oma põhisüsteem.

Möödusid veel mõned aastad ja Deltast sai kogu Ukraina armee, piirivalve, luuredirektoraadi töövahend. Sellest sai riigi kaitsejõudude ühine operatiivpilt. Deltaga on loomulikult liidestatud ka chatboti-põhine süsteem eVorog, kuhu okupeeritud alade inimesed saavad sisestada varjatult andmeid okupantide vägede asukoha kohta.

Yelyzaveta Boiko sõnul on taustal tegemist pilvesüsteemiga. See tagab turvalisuse. Pilves on info jagatud erinevate andmekihtide vahel ja igale kihile pääseb ligi vaid kindel sihtrühm kasutajaid. Täpselt nagu on see korraldatud NATO sarnases ISTAR-süsteemis.

„Kui ka Deltya kasutaja seade satub vaenlase kätte, näeb ta parimal juhul väga väikest osa informatsioonist. Tegelikult mitte midagi, kuna meil on võime lõppkasutajate seadmeid kogu salastatud teabest kaugteel hetkega puhastada,“ rääkis Boiko.

Jälgi, hinda, planeeri, hävita

Täna on Deltast saanud mastaapne sõjarelv ukrainlaste varustuses.

„Me oleme selle loonud funktsioneerima iga keti lüli tarvis - jälgimiseks, hindamiseks, planeerimiseks, hävitamiseks,“ räägib Boiko. „Praegu näeme sõjatingimustes, et igakuiselt jõuab süsteemi info 600 000 vaenlase sihtmärgi kohta.“

Lisaks vaenlase asukoha digikaartile sisaldab Delta selliseid funktsionaalsusi nagu üliturvaline suhtluskeskkond, mobiilide offline-jälgimise süsteem, andmepõhine otsuste langetamise vahend, eriüksuste luurepidamise süsteem, üksikoperatsioonide läbiviimise keskkond ja loomulikult kõikvõimalike otsestriimide vaade.

Iseõppiv tehisintellekt suudab droonistriimidelt seejuures üles leida vaenlasi kohtades, kus inimsilm selleks võimeline pole – videopilt on ühenduses objektide tuvastamise tehnoloogiakihiga.

Selle pildi alusel saab juba inimene langetada otsuseid, millised objektid ja milliste vahenditega hävitada. Seejuures ennustab süsteem, kuhu vaenlased liiguvad ja annab piirkonnas reaalajas oleva ilmainfo.

Kogu platvormi arendamine ja käitamine toimub täna Ukraina kaitseministeeriumis, väljast ei ostate mitte midagi sisse. Küberturvalisuse lahendused on ainsad, mille osas väliseksperte aeg-ajalt kaasatakse.

Boiko sõnul on kokku arvestatud, et Delta abil on juba hävitatud 15 miljardi dollari ulatuses ainuüksi venelaste sõjatehnikat.

„See tõesti hävitab vaenlast,“ sõnab Boiko.

Ajakirjaniku aitasid Ukrainasse EL ja E-riigi Akadeemia.