KUULA | Olukorrast digiriigis: miks vajab Eesti e-residentsust?

Eesti digiriigi seisukohast märgiline e-residentsuse programm tähistab käesoleva aasta detsembris kümnenda tegevusaasta täitumist. Statistika kinnitab, et lisaks võimeka digiriigi mainekuvandi loomisele on programm riigile ka märkimisväärset rahalist kasu toonud. E-residentsuse programmi saavutustest, väljakutsetest ja tulevikusihtidest räägib seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ e-residentsuse tegevjuht Liina Vahtras.

Mida e-residentsus endast kujutab? Tegemist on isikustaatusega, mille abil ettevõtjatele üle maailma avaneb digitaalne juurdepääs Eesti avaliku ja erasektori e-teenustele. „Kuni tänase päevani on meie peamine ja sisuliselt ainus toode ettevõtte loomine,“ ütleb Vahtras ja lisab, et läbi aegade on e-residendiks saanud üle 117 000 inimese.

Kuigi kaugelt mitte kõik digitaalse identiteedi saanud inimesed pole otsustanud ettevõtte loomisega lõpuni minna, on see ettevõtmine toonud siiski kümne aasta jooksul Eesti riigile kopsaka rahalise sissetuleku. „Läbi aegade on e-residentide loodud ettevõtted tasunud riigikassasse maksudena 244 miljonit eurot, programmi arendamise peale on kulunud aga umbes 40 miljonit eurot,“ sõnab Vahtras.

E-residentsuse eestvedajad on teinud ka hüpoteetilise arvutuse, et kui programmi praegune peamine väljakutse saaks lahendatud, võiks Eestisse loodavate ettevõtete arv suureneda 25% võrra. Mis on see väljakutse ja millest veel Vahtras rääkis, kuula lähemalt juba taskuhäälingust.

Saadet juhib Tanel Talve.

Saate on tellinud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.