Teadlased andsid teada, et Antarktika äkiline soojenemine võis edasi lükata osooniaugu tekkimist, mis igal aastal jäise mandri kohale ilmub. Sellest kirjutab LiveScience.
Soojenemine mõjutas tuulte keerist, mida tuntakse lõunapolaarkeerisena, mis omakorda mõjutab osooniaugu teket.
Osoon on gaas, mis kaitseb elu Maal päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Antarktika osooniauk avaneb selles kaitsekihis igal aastal lõunapoolkera kevade ajal, mis kestab septembrist novembrini. Tavaliselt hakkab lõunapooluse kohal olev osoonikiht kahanema augusti alguses, kuid sel aastal lükkus see edasi, kuna osooniauk ise tekkis teadete järgi alles augusti lõpus. Teadlaste sõnul on viivituse põhjuseks kaks soojenemist, mis moonutasid selle aasta alguses lõunapolaarpöörist. Mõnel juhul tõusis temperatuur Antarktika kohal asuvas stratosfääris juulis ja augustis 15 ja 17 kraadini Celsiuse järgi. Sellist soojenemist esineb lõunapooluse kohal harva.
Pole selge, mis temperatuuri tõusu põhjustas, kuid NASA teadlased täheldasid juulis Antarktika kohal asuvas troposfääris äärmiselt ebatavalist ilma, mil temperatuur tõusis rekordkõrgustesse. Osooniaugu tekkeks on väidetavalt vaja eritingimusi, sealhulgas tugevat polaarpöörist, päikesekiirgust ja osoonikihti kahandavaid aineid (ODS). Tugevat polaarpöörist iseloomustavad võimsad tuuled ja ülikülmad temperatuurid – tingimused, mis viisid näiteks eelmisel aastal suurema augu tekkeni Antarktika kohal. Selle asemel, et olla tugev ja ringikujuline, oli tänavune lõunapolaarkeeris nõrk ja piklik ning see lükkas osoonikihi hõrenemise edasi. Tavaliselt algab see keerise servalt ja liigub seejärel lõunakevadel sissepoole, moodustadeski augu. Auk kaob, kui temperatuur tõuseb lõunapoolkera suvel ehk siis detsembris.
