Mehhikost leitud partnokk-dinosaurusel oli tohutusuur nina, mis konkureerib Super Mario Worldist tuttava Yoshi omaga. Dinosaurus sai nimeks Coahilasaurus lipani piirkonna järgi, kust ta leiti, ja seal elava lipani apatšide hõimu järgi. Tal on ka unikaalsed hambataolised ogad, mis kasvasid välja suulaest. Neid ogasid võis ta 73 miljonit aastat tagasi kasutada troopilistes metsades karedate ja puitunud taimede söömiseks, kirjutab LiveScience.
Paleontoloogid leidsid esmakordselt C. lipani osalise kolju 1980. aastatel Parrase basseinist, kuid olid seda varem kirjeldanud kui teisele liigile kuuluvat. Ajakirjas Diversity avaldatud uues uuringus heitsid teadlased veel ühe pilgu fossiilile, mis on selle avastamisest saadik olnud Mehhiko riikliku autonoomse ülikooli kogudes. Uued analüüsimeetodid võimaldasid neil fossiili ümber klassifitseerida.
Kuigi osaline kolju koosneb ainult dinosauruse koonust, on see koljuosa kasulik liikidevaheliste erinevuste tuvastamiseks, nii nagu linnu nokk võib rääkida palju linnu kui terviku kohta. Dinosauruse koonu terav nurk oli võtmetähtsusega C. lipani eristamisel teistest liikidest. Teadlased avastasid ka selged hambataolised eendid, mis ulatusid välja suulaest, mida eelmises analüüsis esile ei tõstetud. Need oletused võivad tähendada, et C. lipani oli spetsialiseerunud sitkete taimede, näiteks palmide söömisele, mis õitsesid hiliskriidi perioodi troopilistes tingimustes, mil suure ninaga dinosaurus elas. Partnokk-dinosaurused rändasid Mehhiko metsades ajal, mil meretase oli kõrgem ja temperatuur soojem kui praegu. Need saurused olid umbes kaheksa meetrit pikad ehk kahe sõiduauto suurused.
