Krooniaine väljapaiskumine või Päikesest lähtuva plasma ja magnetilise aine plahvatuslik kiirendus võib olla piisavalt tugev, et häirida Maa magnetosfääri. The Hilli järgi on vaja võimsaid geomagnetilisi torme, et põhjustada Maal virmalisi või suuri telekommunikatsioonihäireid. Kuid kas Päikese loide võiks hävitada elu Maal?
Ekspertide sõnul need siiski elu Maal ei ähvarda. Kuid tugeval tormil võivad siiski olla laastavad tagajärjed. Päikesepurskeid täheldatakse Päikese nn. miinimumi ajal (Päikese vähemaktiivne faas) umbes kord nädalas ja Päikese nn. maksimumi ajal kuni mitu korda päevas. Kuid nagu kirjutab The Hill, on haruldane, et need mõjutaksid Maa elanike igapäevast elu.
„Meie atmosfäär ja meie kaitsev magnetbarjäär kaitsevad Maad väga hästi,“ kommenteeris riikliku ookeani- ja atmosfääriameti kosmoseilmaennustuskeskuse (SWPC) meteoroloog Sean Dahl. See aga ei tähenda, et päikesepursked ei võiks olla meie infrastruktuuri jaoks mõjuda hävitavalt või äärmiselt kahjulikult.
Arvatakse, et 1859. aastal toimunud Päikese loide põhjustas Carringtoni sündmuse – geomagnetilise tormi, mida peetakse ajaloo kõige võimsaimaks. Tulemuseks olid telegraafiteenuste häired kogu maailmas. Põhja- ja lõunapoolkeral esines ka silmipimestavaid virmalisi, mis valgustasid taevast piisavalt, et õhtusel ja öisel ajal sai ilma kunstliku valguseta lugeda ajalehti.
The Hilli andmetel töötavad elektri- ja telekommunikatsiooniettevõtted selle nimel, et luua süsteemid, mis leevendaksid selliseid mõjusid. Kuid magnettormidel võivad siiski olla tõsised tagajärjed, eriti kuna ohus maailm sõltub praegu tehnikast rohkem kui 1859. aastal.
„Kui Carringtoni sündmus peaks aset leidma täna, oleks sellel veelgi raskemad tagajärjed, nagu näiteks ulatuslikud elektrikatkestused ja tõrked ülemaailmses sides,“ kirjutas NASA teaduskirjanik Vanessa Thomas 2023. aastal. „Selline tehnoloogiline kaos võib majanduse halvata ning ohustada inimeste turvalisust ja toimetulekut kogu maailmas,“ lisas ta.
Õnneks on tõenäosus, et kroonimassi väljapaiskumine põhjustab sellise ulatusega tormi, suhteliselt väike. Uuringud näitavad, et selline torm esineb ligikaudu kord 500 aasta jooksul. California ülikooli 2021. aasta uuring näitas, et Interneti-ühendust häiriva sündmuse tõenäosus on 1,6–12% kümnendi kohta.
