Saksamaalt leiti surnukeha, mis oli kaetud kividega, et takistada meest surnuist tõusmast

Arheoloogid on Saksamaal 17. sajandist pärineva haua väljakaevamiste käigus avastanud mehe luud, mis oli kividega koormatud - ilmselt selleks, et ta ei saaks „kättemaksuks“ surnuist üles tõusta.

Saksamaal Quedlinburgi linna lähedal asuv haud on üks vähemalt 16-st, mis kurjategijate hukkamispaigast leiti. Platsi kasutati alates 1660. aastatest kuni 19. sajandi alguseni, kus süüdimõistetud kurjategijad üles poodi ja sageli ka maha maeti, et keegi ei peaks laipu pikalt vedama.

„Kardeti, et nad võivad naasta elavate maailma, nii et võeti mitmesuguseid meetmeid, et surnuid selles takistada,“ rääkis väljakaevamisi juhtiv arheoloog Marita Genesis Live Science’ile. Selleks kasutati erinevaid meetodeid nagu jäsemete sidumine või surnukehadele puust ristide asetamine. Antud juhul maeti mees selili, ilma kirstuta, ja tema rinnale asetati suured kivid.

Maetud skeletilt ei leitud hukkamisjälgi, kuigi poomine ja uputamine ei oleks nähtavaid jälgi jätnud. Edasised uuringud võivad paljastada, kuidas mees suri.

Mõnel teisel leitud surnukehal oli näha jõuga tekitatud vigastusi, mis võisid olla põhjustatud piinamise teel või jäsemete lõikamisest. See oli jubedam hukkamisviis, mis oli ette nähtud kõige hullemate kurjategijate jaoks.

Enamik surnuid maeti ilma kirstuta. „Inimesed maeti tavaliselt maasse nagu loomakorjused, ilma igasuguse kaastunde või hoolitsuseta,“ ütles Genesis. „Sageli lamasid nad kõhuli või külili, käed üksteise peal, mis näitab, et neid oli seotud,“ lisas ta.

Kuid üks Quedlinburgi matustest on ebatavaline, sest inimene oli maetud puust kirstu, lamades selili, käed ette asetatud. Arheoloogid kahtlustavad, et see inimene oli end ise tapnud. Seda peeti tollal mõrvaks, seega nõudis seadus, et nad oleks maetud hukkamispaika.

Arheoloogid arvavad, et Euroopas peaks selliseid hukkamiskohti olema kümneid tuhandeid. Paljud neist on nüüdseks põllumajanduse ja linnaarengu tõttu hävinud, kuid need vähesed, mis on alles jäänud, on arheoloogidele oluline teabeallikas.