Maal võis veel 450 miljonit aastat tagasi olla Saturni rõngastega sarnane rõngassüsteem – ebatavaliselt intensiivse meteoriidipommitamise perioodil. Sellest kirjutatakse ajakirjas Earth and Planetary Science Letters avaldatud uues uuringus.
Teadlased uurisid 21 asteroidikraatrit ordoviitsiumi kokkupõrke tipu perioodist 466 miljonit aastat tagasi ja märkasid, et need paiknesid kitsal ribal Maa ekvaatori lähedal. Seda hoolimata asjaolust, et enam kui 70% planeedi mandrikoorest asus sel ajal väljaspool seda piirkonda. Asteroidid langevad tavaliselt juhuslikesse kohtadesse, nii et kokkupõrkekraatrid on Kuul ja Marsil ühtlaselt jaotunud. Teadlased kahtlustavad, et ekvaatori lähedal asuv muster tekkis pärast seda, kui miljoneid aastaid tagasi põrkas suur asteroid Maaga kokku. Nad arvavad, et hiiglaslik asteroid purunes loodete mõjul ja moodustas meie planeedi ümber prügirõnga, mis sarnaneb Saturni ümbritsevate rõngastega. Teadlased väidavad ka, et selle perioodi settekivimite kihid sisaldavad ebatavaliselt palju meteoriidijääke. Nad viitavad sellele, et selline rõngas võib heita Maale varju, millel olid võimalikud kliimatagajärjed. Päikesevalguse blokeerimisega võis rõngas kaasa aidata Hirnanti jääajana tuntud ülemaailmsele märkimisväärsele jahenemisele, mida peetakse üheks külmemaks perioodiks viimase 500 miljoni aasta jooksul.
