Intervjuu RMKga: miks ikkagi oli vaja Soomaal sood taastada terve kena metsa arvelt?
(34)
Soomaa Öördi raba on üks neist paigust, kus kliimaministeeriumi haldusala on asunud taastama sood. Paraku valiti selleks paigaks mitte mõni ammendunud turbakaevandus, enam kui 150 aastaga välja kujunenud uus ökosüsteem, mis nüüd üle uputati ja hävitati.
Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) asus Öördi rabas ligi 300-hektarilisel alal sood taastama viis aastat tagasi. Selleks suleti kohaliku mõisniku poolt 160 aastat tagasi rajatud kaks kuivenduskraavi. Tagajärjeks suured üleuputatud alad ja vähemalt 50 hektarit hävinud metsa, mis nüüd kokku kukub ja kõdunema läheb.
Forte uuris RMKlt, miks seda kõike vaja teha oli. Teemat kommenteerib kirjalikes vastustes RMK looduskaitseosakonna juht Kaupo Kohv.
Öelge palun, kas nüüdseks veega kaetud aladel oli vahetult enne majandamiseks mõeldud mets ja kas selle metsa oleks saanud tegelikult enne kvaliteetse kuusepuiduna maha raiuda? Kui palju sealt hinnanguliselt oleks palki saanud?
Öördi raba taastamisalal kasvav mets ei ole majandamiseks mõeldud mets. See mets otsustati jätta majanduslikust arvestusest välja 1993. aastal, kui loodi Soomaa rahvuspark.
Rahvuspargi üheks peamiseks kaitseväärtuseks on just soostikud, mitte kuivenduse tagajärjel kujunenud sekundaarsed kõdusoometsad. Vastasel juhul peaksime rääkima Kõdusoomaa rahvuspargist, mis vaevalt inimesi samavõrd köidaks kui Soomaa elusad märjad maastikud.
Ka vaadates droonifotosid Öördi taastatud aladelt, siis inimene võib seal esmapilgul näha surnud mände, kuid tähelepanelikum silm märkab kuivavate puude all erkrohelist vohavat turbasambla vaipa, mis on positiivne märk alanud soo taastumise protsessist.
Miks seda sood on ikkagi seal vaja taastada, kui enam kui sadakond aastat tagasi tegeleti just vastupidisega ehk majandusmetsa loomise eesmärgil kuivendamisega?
