Raketid, mida juhivad tuvid, päraku kaudu hingavad rotid ja sead, surnud forell, mis oskab ujuda ja purjus ussid, on mõned ebaharilikud teaduslikud läbimurded, mis võitsid tänavused Ig Nobeli preemiad. Independenti teatel anti teadlastele üle maailma rohkem kui kümme auhinda erinevates teaduskategooriates.
Autasustatute seas olid Ameerika psühholoogi ja endise Harvardi professori B. F. Skinneri tööd, kellele preemia anti postuumselt. 1960. aastal tegi ta ettepaneku kasutada õhk-maa rakettide juhtimiseks elusaid tuvisid. Plaan oli panna Pelican-nimelise raketi sisse tuvid, keda saaks dresseerida maa- ja meresihtmärkide hävitamiseks.
Tokyo meditsiini- ja hambaülikooli uuringus avastati, et sead ja närilised hingavad läbi päraku. Teadlased hõõrusid pärasoole limaskesta, et tekitada põletikku ja suurendada vereringet, kasvatades hapniku kohaletoimetamise tõhusust. Jaapanlased soovivad seda lähenemist ühel päeval ka inimeste peal katsetada.
Samuti teatatakse, et 2022. aastal soovisid Amsterdami ülikooli teadlased välja selgitada, kuidas „aktiivainena“ tuntud osakesed suudavad ise liikuda. Selleks kasutasid nad usse, kellele anti etanooli. Eksperimendis mängisid ussid osakeste rolli. Teadlased suutsid tänu eksperimendile esimest korda aktiivset ainet eristada.
Veel üks kummaline uuring viidi läbi 2004. aastal. Dr James Liao Harvardist soovis teada saada, kui palju energiat kulub forellil karedas vees ujumiseks. Selleks pani ta surnud kalade lihastesse traatelektroodid ja simuleeris liigutusi arvutimudelitega. Ta avastas, et laialivalguvates vetes ujuvad kalad rohkem vooluga kaasa kui vastuvoolu.
Ig Nobeli auhind on paroodia Nobeli preemiast, mida antakse välja ebatavalise ja naljaka teadusliku uurimistöö eest. Auhinnaga tunnustatakse töid, mis panevad esmalt naerma ja seejärel mõtlema. Peamine eesmärk on rõhutada „kastist välja“ mõtlemise tähtsust ja ootamatuid avastusi, mis võivad tunduda absurdsed, kuid tekitavad sageli huvitavaid küsimusi või viivad tõsiste teaduslike järeldusteni. See preemia asutati 1991. aastal.
