Hiljuti märkisid astronoomid Marsi pinnalt kummalist asja, kui nad uurisid planeedi maapinda uue uuringu raames. Naerunäo-kujuline moodustis, mida näeb ainult teatud tingimustel, on rudiment iidsest järvest, mis kuivas ära miljardeid aastaid tagasi – ja see võib sisaldada märke kunagisest elust Punasel planeedil, kirjutab Live Science.
Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) avaldas 7. septembril Instagramis naerunäo pildi.
Tegelikult koosneb see kloorisoolade kihist, millel on silmapaariks kaks kraatrit. Seda pildistas ESA ExoMars Trace Gas Orbiter, mis alates 2016. aastast analüüsib metaani ja teiste gaaside taset Marsi hõredas atmosfääris.
Tavaliselt on sellised setted Marsi pinna teiste osadega eristamatud. Kuid infrapunakaamerates paistavad soolad roosad või lillad. Foto tehti uuringu raames, mis avaldati 3. augustil ajakirjas Scientific Data, kus teadlased koostasid esimese usaldusväärse kloorisoolade setete kataloogi Marsil, kasutades ExoMarsi pilte. Kokku avastas meeskond 965 erinevat setet, mis on hajutatud üle kogu planeedi, ulatudes läbimõõdu poolest 300 kuni 3000 meetrini. Veel ei ole teada, kui suur on avastatud naerunägu. Need setted on eriti olulised, kuna nad „võivad pakkuda optimaalseid tingimusi elutegevuseks ja selle säilimiseks“, muutes need „esmatähtsaks prioriteediks astrobioloogiliste uuringute jaoks“, kirjutavad teadlased artiklis.
Kord oli Marsi pinnal vesi, järvede, jõgede ja madalate ookeanidega, mis sarnanes Maale. Kuid kusagil kaks kuni kolm miljardi aasta tagasi kuivas vesi Marsil pärast tõsiseid kliimamuutusi. Tõenäoliselt juhtus see Marsi magnetvälja kadumise tõttu, mis lubas päikesetuulel järk-järgult maha kriipida suure osa planeedi atmosfäärist ja lõpuks viis suure osa vedela vee külmumise või aurustumiseni. Soolased setted jäid pärast viimase vee kadumist Marsi järvedest, kirjutavad teadlased. Mõnes kohas on soolade jäägid ainus tõendusmaterjal, et seal asus kunagi vesi. Need setted võivad olla ka väga olulised paigad, kust otsida tõendeid kunagise elu kohta Marsil.
Teadlased arvavad, et kui Marsi järved hakkasid kokku kuivama ja kaduma, oleks vesi pidanud muutuma väga soolaseks, mis lubas tal jääda vedelaks hoolimata madalast temperatuurist. Need viimased soolalombid võisid saada pelgupaigaks mikroobidele, kes jäid ellu Marsi muutumise ajal, kirjutavad teadlased. Kui see nii on, võisid soolad toimida konservandina – säilitades tõendeid välja surnud elu kohta.
Hiljutised avastused vihjavad sellele, et Marsil on tegelikult palju rohkem vett, kui teadlased varem arvasid, mis on andnud juurde lootust leida Punase planeedi pealt tulevikus mikroobe. Juunis teatasid teadlased, et nad avastasid vähemalt 150 000 tonni veejääd Marsi vulkaanide tippudel. Ja augustis avastasid teadlased, et Punase planeedi pinna all võib peituda varjatud ookean.
