INTERVJUU | Aastakümneid CERNi heaks töötanud Eesti teadlane: see, et me üldse olemas oleme, on müstiline lahendamata probleem
(44)Kõik käega katsutav meie ümber on loodusseadusi eirava juhtumi tagajärg.
Universumis peaks olema ainult valgus ja tühjus – aga ei ole.
Me elame selle müstilise aine pilve sees.
Teadlased loodavad, et Eesti riik täidab CERNi ees võetud kohustused.
Universumi väga varases staadiumis juhtus midagi, mida maailma parimad füüsikud seni veel seletada ei oska ning mille tagajärjel kõik käegakatsutav ja nähtav praegu üldse eksisteerib. Miski või keegi sekkus Suure Paugu käiku ja lõi paigast ära loodusseadustega ette nähtud tasakaalu, mille tagajärjel tekkis ainet rohkem kui antiainet. Ka meie, inimesed, ei ole midagi muud kui selle asümmeetrilise juhtumi tagajärg, rääkis Fortele antud intervjuus aastakümneid Euroopa tuumauuringute organisatsiooni (CERN) heaks töötanud teadlane Martti Raidal.
Martti Raidal on üks väheseid Eesti teadlasi, kelle e-posti aadressi lõpp on cern.ch – ta on olnud selle maailma suurima laboriga seotud juba aastakümneid. Raidali uurimisvaldkonnad on osakeste füüsika, kosmoloogia, tumeaine, tumeenergia ja gravitatsioonilained.
Ta rääkis, et tegelikult peaks universum olema tühi, siin peaks leiduma ainult igavene valgus ehk footonid. Ent ometi ei ole see nii ja selle uurimisega tegeleb ka CERN.
Kuidas ja millal teie ja CERNi teed ristusid?
Mina töötasid esimest korda CERNis kohapeal juba aastatel 2001–2003, kui tegin doktorikraadi kaitsmise järel Marie Curie stipendiumi toel uurimistööd (postdoktorantuur) ja töötasin sealses teooriaosakonnas. Peale seda tulin Eestisse tagasi ja hakkasin siin koostööd edasi arendama. Nii et mul on üle 20 aasta CERNiga koostöö tegemise kogemust.
Kui vaadata päris esimestele aastatele tagasi, siis millega juba toona CERNis tegeleti, milliseid osakesi uuriti ja milliseid hüpoteese püstitati?
CERN on maailma kõige suurem füüsikalabor ja seal käib paralleelselt umbes sadakond eksperimenti. Nendest enamik on väikesed. CERN on aga kuulus kõige suuremate ja vägevamate eksperimentide ehk kiirendite poolest.
Sel ajal valmistati alles ette praegust CERNi eksperimenti – oli vaja disainida, valmis ehitada ja kiiresti käima jooksutada maailma kõige suurem osakeste kiirendi.
