Muski ettevõtte SpaceX ehitatud ja hallatav internetisatelliitide konstellatsioon on alates esimesest 2019. aastal toimunud käivitamisest kasvanud keskmiselt kolme satelliidi võrra päevas.
Mittetulundusliku satelliidijälgimisseadme CelesTrak viimased andmed näitavad, et SpaceXil on madalal Maa orbiidil 6370 aktiivset Starlink-satelliiti, lisaks veel mitusada mitteaktiivset või orbiidilt eemaldatud satelliiti.
See arv, mis on viimase kolme aastaga enam kui kuuekordistunud, moodustab veidi üle 62 protsendi kõigist töötavatest satelliitidest ning on ligikaudu kümme korda suurem kui Starlinki lähima konkurendi, Ühendkuningriigi idufirma OneWebi satelliitide arv.
Pärast 2022. aastat, kui Venemaa alustas täiemahulist sõda Ukraina vastu, tühistas OneWeb Venemaa Sojuziga planeeritud stardid ning oli sunnitud toetuma SpaceXi rakettidele, et oma seadmeid kosmosesse toimetada.
Starlink tegutseb praegu 102 riigis ning loodab oma teenust veel kümnetes riikides käivitada. Vaid Afganistan, Hiina, Iraan, Põhja-Korea, Venemaa ja Süüria ei ole oma internetipiirangute või kaubandusembargode tõttu praegu ooteliinil.
Nendes riikides on inimestel siiski olnud võimalik võrku kasutada ebaseaduslikult imporditud seadmete kaudu. Näiteks viisid Iraani aktivistid 2022. aastal riiki kümneid Starlinki vastuvõtjaid.
„Starlink moodustab nüüd umbes 2/3 kõigist aktiivsetest Maa satelliitidest,“ postitas Musk X-is pärast SpaceXi viimast starti, mille käigus saadeti Falcon 9 raketi pardal kosmosesse veel 21 Starlinki.
SpaceXi domineerimine satelliiditurul on tekitanud muret selle üle, kui palju võimu on maailma rikkaimal inimesel SpaceXi ja Starlinki võrgustiku kontrollimisega.
„Tesla, Starlinki ja Twitteri vahel võib mul olla peas rohkem reaalajas globaalseid majandusandmeid kui kellelgi kunagi varem,“ postitas Musk oma platvormil möödunud aasta aprillis.
