Leiukoht asub Alpides, 2 220 meetri kõrgusel. Rooma ajal kaitsesid seda kolm kraavi ja kaitsemüür. Laager, mis pärineb esimesest sajandist eKr, asub kohas, kust avaneb vaade Rooma-aegsele lahinguväljale, selgub Ida-Šveitsi halduspiirkonna Graubündeni kantoni teatest.
2023. aastal leidis vabatahtlik arheaoloog peidetud laagri, kasutades seejuures lidariga saadud teavet, mille puhul kiirgatakse lasereid lennukist ja peegeldunud valguse abil koostatakse maastiku topograafiline kaart.
Enne seda teadsid teadlased ainult lahinguväljast, mis asub umbes 900 meetri kõrgusel laagrist allpool.
Teadlased tegid kindlaks, et laager asus strateegiliselt soodsas kohas ja et sealt oleks avanenud avar vaade ümbritsevatele orgudele allpool. Laagri avastus näitab ka, et Rooma väed oleksid pidanud üle 2000 aasta tagasi matkama üle mäekuru, et sinna kohale pääseda.
Vastavalt saksakeelsele avaldusele on leiukoha edasine uurimine toonud esile hulgaliselt Rooma artefakte, sealhulgas ragulkasid, rihma ja kinganaelu. Ragulkad sisaldavad kolmanda leegioni, keiserliku Rooma armee üksuse templit. Üksus võitles teadaolevalt allpool asuval lahinguväljal, mis näitab tõenäolist seost selle ja selle kohal asuva sõjaväelaagri vahel.
Artefaktide dateerimisel tegid teadlased kindlaks, et laager oli ehitatud umbes 20. aastal eKr, mis tähendab, et seda kasutati umbes samal ajal, kui toimus lahing allpool asuvatel väljadel.
