Eesti merendussektori juhid: Ukraina vajab tänaseid lahendusi mitte homseid lubadusi

Venemaa agressioon on rängalt kahjustanud Ukraina merendust – süsteemsed rünnakud riigi ühe olulisima taristu vastu on eesmärgistatud ja pidevad. Eesti Kliimaministeeriumi ja Eesti Merendusklastri ühisel algatusel on sündinud ambitsioonikas projekt – UA Maritime Recovery Plan. Selle kahetasandilise plaani eesmärk on esiteks stabiliseerida ning parandada Ukraina mereline võimekus sõjaolukorras ning teiseks töötada välja konkreetne plaan ja taastepakett kogu valdkonna moderniseerimiseks ning EL-iga integreerimiseks sõjajärgsel perioodil.

Vastav lähenemine ning konkreetne plaan on algusest peale arendatud käsikäes Ukrainaga lähtumaks riigi kõige põletavamatest vajadustest ning reaalsetest Eesti ettevõtete võimekustest.

Mida Eesti pakub?

Arusaadavalt on tänane Ukraina fookus lühiajalistel vajadustel ning Eesti ettevõtete juba eksisteerivatel toodetel ja teenustel, mis aitaksid riigil käimasolevat sõda võita.

Puudu on tegelikult kõigest, aga oluliste valdkondadena saab nimetada näiteks sadamaalade ja transpordiväilade demineerimist, kaubandus- ja sõjalaevastiku taastamist, droonisüsteemide tugevdamist ning elektroonilise sõjapidamise võimekuse arendamist. Pikaajalises perspektiivis ning sõjajärgsete peamiste valdkondadena saab välja tuua aga näiteks sadama- ning kaldapealse taristu taastamist ja uute infosüsteemide loomist, mis parandaksid nii riigisiseseid transpordivoogusid kui ka rahvusvahelist integratsiooni (sealhulgas EL-iga).

Saame pakkuda hübriidlahendusi - näiteks Eesti ujuvkaide lahendustega saame alustada juba sõja ajal ning hiljem täiendada statsionaarse taristu loomisega. Koos seadmetega pakume abi ka meeskondade treenimisel, et lihtsustada näiteks demineerimist või mereseiret.

Olukord Ukrainas sarnaneb ajaga, mil Eesti liitus Euroopa Liidu ja NATOga ning varasemad liikmed tulid meile oma toodete ja teenustega appi, et Eesti kiiremini integreeruks ja majandus jalad alla saaks.

Praegu on Eesti ettevõtetel võimalus rakendada oma teadmised ja kogemused Ukraina teenistusse, olgu tegemist kaasaegsete laevadega, keerukate IT-süsteemidega või merepäästevarustusega.

Miks on see oluline Eestile?

Kui sõja varasemas etapis toetasid Lääne riigid (sh Eesti) Ukrainat peaasjalikult nii-öelda varudes oleva materjaliga, olgu selleks sõjatehnika, laskemoon või päästevahendid, siis ammenduvate varude kontekstis on asunud riigid ümber hindama oma toetusprogramme.

Järjest rohkem keskendutakse omaenda riigi toodete ja teenuste baasil Ukraina võimekuse arendamisele ning seeläbi panustatakse nii otse kui ka kaudselt siseriiklike eesmärkide saavutamist kahes kriitilises võtmes – majanduse tugevdamine ja kaitsevõime parandamine.

Kaitsevõime poole pealt on lisaks Ukraina toetamisega kaasneva otsese efekti ka arvestatav ning oluline mõju Eesti enda riiklikule julgeolekule. Lisanduv tootmisvõimekus läbi täiendavate investeeringute inimestesse ja seadmetesse, reaalajas toimuv tootearendus ning rahvusvaheline igapäevane koostöö kriisisituatsioonis toetavad Eesti kaitsetööstuse arengut ning valmidust võtta laiem roll riiklike kaitse-eesmärkide saavutamisel.

Kogemus Ukrainast näitab seda, et ainult kaitsetahtest, paberil toodetest ning välispartnerite lubadustest ei piisa. Vaja on reaalseid lahendusi, eksisteerivaid tooteid ning väljaõpetatud personali.

Kaitsevõimekuse siseriikliku tugevdamisega aga kaasneb ka teine, otsene positiivne majanduslik efekt. Mida rohkem Eesti panustab omaenda toodetega ning lahendustega, seda rohkem jääb see raha Eestisse. Sellest rahast makstakse palka inseneridele ja keevitajatele ning tarkvaraarendajatele, kes omakorda viivad selle tagasi siseriiklikku tarbimisse. Kaasnev tootearendus ning kriisikoldes tegutsemise kogemus suurendab Eesti ettevõtete ekspordivõimekust, mis omakorda toetab Eesti pikaajalist majanduskasvu.

Meretööstus on ka kaitsetööstus

Ukraina merevägi on esitanud Eesti riigile palve esimeses järjekorras abistada toodete ja teenustega sõjaliste mereliste operatsioonide toetuseks. Tegemist on uute laevade, ujuvkaide, droonituvastus- ja segamisseadmete, seiresüsteemide ja muude seadmetega. Lisaks on olulisel kohal ka olemasolevate sõjalaevade ümberehitus, milles meie ettevõtetel on samuti kogemus olemas. Koos kiireloomulise demineerimisvajadustega on Ukraina mereväe kriitilised Eestile esitatud vajadused mahus 151 miljonit eurot.

Kuidas plaani rahastada?

UA Maritime Recovery Plan on keerukas ja mitmetahuline projekt, mis nõuab mitmekesist rahastusstrateegiat. Kombineerida tuleb riiklikke, rahvusvahelisi ja erasektori vahendeid.

Eesti riik saab läbi olemasolevate kokkulepete, näiteks juunis Brüsselis peaminister Kaja Kallase ja Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi poolt allkirjastatud Eesti ja Ukraina julgeolekukoostöö ja pikaajalise toetuse kokkuleppe, plaani kaasfinantseerida. Arenguabi rahasid, mida riik arenevate demokraatiate ja majanduste toetuseks nagunii suunab, saab kasutada näiteks Ukraina merenduse IT-süsteemide arendamiseks. Rahvusvahelised organisatsioonid ning riikide valitsused, kellega toimuvad läbirääkimised plaani rahastamiseks, soovivad näha, et lisaks ettevõtete panusele ka Eesti riik plaani finantseerib.

Valitsuse otsustada on eelnimetatud 151 miljoni eurose kriitilise tähtsusega sõjalise paketi täies mahus julgeolekukoostöö ja pikaajalise toetuse kokkuleppe raames rahastamine. Juhul, kui seda teha ning ei ole vajadust kaasata muid doonoreid, jääb lõviosa summast Eestisse ning selle eest toodetakse vajalik varustus, kuid samal ajal makstakse Eestis töötajate palgad, tehakse arenduskulud ning tarnitakse varud.

Aeg on tegutseda

UA Maritime Recovery Plan on rohkem kui lihtsalt Ukraina toetamise projekt – see on investeering meie majandusse ja riigikaitsesse. Eesti valitsusel ja ettevõtjatel on nüüd võimalus näidata, et Eesti meretööstus on võimekas ja valmis oma lahendustega kaasa aitama Ukraina jaoks eluliselt olulise merendussektori taastamisele.