KUULA | Olukorrast digiriigis: mille poolest erinevad avalik pilv ja riigipilv?

Tõenäoliselt on keskmine internetikasutaja kuulnud mõistet „pilv“, kuid mida see mõiste tegelikult ikkagi tähendab? Mille poolest erinevad avalik ja riigipilv? Mida kujutavad endast pilveteenused ja milliseid funktsioone pakub Eesti Riigipilv oma 36 teenuse kaudu? Nendele ja mitmetele teistele küsimustele vastavad seekordses saates „Olukorrast digiriigis“ Taavi Viilukas ja Siim Vene Riigi IT Keskusest.

Vene peab vajalikuks kõigepealt sõnastada, millisena kõlab tehnilises mõistes korrektne pilve definitsioon. „Pilv on sisuliselt IT-teenus või arvutiressurss, mida saab üle avaliku interneti tarbida. Riigipilve pakutakse riigiasutustele, avalikku pilve ehitavad aga näiteks Microsoft, Amazon ja Google oma inseneridega ning seda saavad kasutada inimesed üle maailma,“ sõnab ta.

Viilukas lisab, et kuigi riigiasutustel ei ole otsest kohustust riigipilves oma pakutavaid teenuseid majutada, on see siiski igas mõttes mõistlik. „Meil on ressurssidest ehk inseneridest, arhitektidest ja eelarvest puudus ning kui iga riigiasutus hakkaks endale privaatpilve ehitama, oleks vaja väga palju erinevaid kompetentse omal käel ära mehitada. Kokku konsolideerides saame aga raha säästa, helgemad pead kõik ühte asutusse tuua ja pakkuda kõigile paremat teenust,“ ütleb Viilukas. Vene lisab, et sellisel moel suureneb ka turvalisus, võrreldes sellega, kui iga riigiasutus toimetaks üksi oma „harjakapis“.

Muu hulgas avaldavad saatekülalised, et riigipilves oleks võimalik teoreetiliselt ka tehisintellekti kasutusprogrammi jooksutada. Miks ei ole see aga kõige mõistlikum idee, kuula lähemalt juba taskuhäälingust. Saadet juhib Tanel Talve.

Saate on tellinud majandus- ja kommunikatsiooniministeerium.