Lõuna-Ameerika põlisrahvad on kokalehti tarvitanud juba tuhandeid aastaid. Kuid kokaiinhüdrokloriidi töötasid lääne keemikud välja alles 19. sajandil, mis muutis taime Euroopaski populaarseks. Uuest analüüsist selgub aga, et eurooplased teadsid kokataime mõjust 200 aastat varem, kui algselt arvati.
Ajakirjas Journal of Archeological Science avaldatud uuringus analüüsiti 17. sajandi Itaalia haigla lähedale maetud inimeste ajusid. Sealt leiti tõendeid kokapõõsa aktiivsete komponentide - kokaiini, bensoüülekgoniini ja hügriini - kohta. Need kemikaalid, eriti hügriin, viitavad sellele, et kaks kohalikku elanikku kas närisid kokalehti või tarvitasid kokaga immutatud teed vahetult enne oma surma.
Ospedale Maggiore oli tollal üks Itaalia kuulsamaid haiglaid, mis tegutses Milanos peaaegu kogu 17. sajandi vältel. See tähendas samuti rohkelt surnud patsiente, mis nõudis üha suurema krüpti ehitamist ja hooldamist meditsiiniasutuse läheduses. See sisaldab nüüd hinnanguliselt 2,9 miljonit luud umbes 10 000 inimeselt.
Nende säilmete taastamine ja uurimine aitab ekspertidel jätkuvalt paremini mõista hilisrenessansi ja varase uusaja kombeid. Näiteks 2023. aastal leiti mumifitseerunud aju- ja luuproovides tõendeid oopiumi kasutamise kohta.
Kokapõõsas oli aga üks taim, mis arvati olevat Itaalias tundmatu kuni 19. sajandini, mil farmatseudid hakkasid sünteesima kokaiinhüdrokloriidsoolasid. Uuring lükkab aga selle teadmise ümber, dateerides koka kasutamise Euroopas tagasi 1600. aastasse.
Tulemused pole aga üllatavad. Nagu teadlased oma uuringus märgivad, näitavad ajaloolised kirjalikud tõendid, et Hispaania meremehed olid pärast Lõuna-Ameerikasse saabumist vähemalt teadlikud kokapuu taimede mõjudest. 16. ja 17. sajandi vahel laienes merekaubandus Lõuna-Ameerika ja Milano vahel, mis oli siis Hispaania võimu all. Teadlaste sõnul näitab see otsest seost Itaalia linna ja taime päritolukontinendi vahel.
Peale keemilise jälje ei tea uuringu autorid praegu veel palju rohkem selle kohta, kui populaarsed kokalehed tol ajal olid või mis eesmärgil neid kasutati. Arvestades aga nii matmispaika kui ka -meetodit, usuvad eksperdid, et need kaks surnukeha kuulusid vaesematele inimestele. Seda teades on ka võimalik, et hädas olevad, näljased elanikud võisid pöörduda kokalehtede poole nende söögiisu pärssivate kõrvalmõjude tõttu. See võib tähendada, et koka oli tol ajal odav, populaarne ja laialdaselt levinud.
