Uimastatud gupid: vetes leiduvad antidepressandid ohustavad kalade ellujäämisvõimalust

Austraalia teadlaste uuringus leiti, et veeteede reostus antidepressandiga nimega Prozac häirib kalade organismi ja käitumist viisil, mis võib ohustada nende pikaajalist ellujäämist.

Ravimitarbimine on ülemaailmselt pidevas kasvus, mistõttu on ravimijäägid sattunud reovee kaudu jõgedesse ja muudesse veekogudesse, mis tekitab muret ökosüsteemidele ja elusloodusele avaldatava mõju pärast.

Ajakirjas Animal Ecology avaldatud uuringus leiti, et fluoksetiini madalad kontsentratsioonid vähendasid isaste gupide füüsilist seisundit ja sperma elujõulisust mitme põlvkonna vältel. Fluoksetiin on antidepressant, mis kuulub selektiivsete serotoniini tagasihaarde inhibiitorite (SSRI) hulka. See on maailmas üldiselt tuntud kaubamärgina Prozac.

„Meie veekogudesse heidetakse iga päev tuhandeid kemikaale. Me otsustasime uurida fluoksetiini, kuna see on üsna levinud,“ selgitas uuringu kaasautor Upama Aich Monashi ülikoolist Melbourne’is.

Teadlased püüdsid 3600 looduslikku gupit, mis on Austraalias invasiivne liik, ja paigutasid need juhuslikult kruusa ja veetaimedega varustatud akvaariumidesse.

Viie aasta jooksul doseerisid nad akvaariumidesse fluoksetiini eri kontsentratsioone, mis vastavad looduskeskkonnas esinevatele tasemetele. Seejärel uurisid teadlased mõju isaste kalade käitumisele, kehale ja sigimisomadustele mitme põlvkonna jooksul.

Madal kokkupuude vähendas isaste kehalist seisundit populatsioonis tervikuna, mis on oluline mitte ainult paaritumise, vaid ka isaste vaheliseks võitluseks ja nende üldiseks ellujäämiseks. Aichi sõnul vähendas kokkupuude madalate doosidega ka sperma kiirust.

Kokkupuude ravimiga vähendas ühtlasi aktiivsuse ja riskikäitumise varieeruvust, mis võib mõjutada gupide võimet reageerida muutustele looduses.

Victoria keskkonnakaitseameti keskkonnariskide ja tekkivate saasteainete juhtivteadur Minna Saaristo selgitas, et ravimid on kavandatud toimima väikestes annustes, mis võib seletada, miks on madalate kontsentratsioonide puhul mõju suurem.

Helsingis õppinud Saaristo juhtis Ameerika Ühendriikide Keskkonnakaitseagentuuri (EPA) uuringut, mille käigus leiti neljas Victoria osariigi jõest ja ojast, sealhulgas reoveepuhastusjaamade üles- ja allavoolu, 18 ravimit. Nende hulgas oli antidepressante, vererõhu-, südame- ja epilepsiaravimeid, kofeiini ja antibiootikume. „See on terve kokteil, millega me tegeleme,“ ütles Saaristo.

EPA testis ka ravimpreparaate sagedalt püütavates kalades. Kõige kõrgemad olid antidepressantide kontsentratsioonid, sealhulgas venlafaksiini kontsentratsioon ahvenas ja sertraliin angerjas. Saaristo lisas, et inimeste tervisele ei kujuta need märkimisväärset ohtu, kuid reguleeriv asutus jälgib olukorda.

Saaristo rääkis, et inimesed ei tohiks ravimeid tualetti visata. Selle asemel peaksid nad soovimatud ja aegunud ravimid apteeki tagasi andma. „See oleks väga kasulik meie veekogudes ujuvatele kaladele,“ lisas ta.