Mälestused arenevad kogu meie elu jooksul, muutuvad, kui me õpime ja kogeme uusi asju ning kui me neid meelde tuletame. Ja siis, kui me vananeme, mälestused kahanevad.
Varem arvasid teadlased, et see on tingitud muutustest ajurakkudes, mis algselt mälu kodeerisid, ja nad uskusid, et need rakud salvestavad ajus vaid ühe koopia igast mälust. Uued uuringud näitavad aga, et see ei pruugi tõsi olla.
Teadlased leidsid, et närilistel talletab aju vähemalt kolm koopiat konkreetsest mälust, kodeerides seda mitmes kohas ajus.
Neid koopiaid kodeerivad erinevad neuronirühmad hipokampuses, mis on õppimise ja mälu jaoks kriitiline ajupiirkond. Koopiad erinevad selle poolest, millal need luuakse, kui kaua need kestavad ja kui modifitseeritavad nad aja jooksul on.
Uues uuringus, mis avaldati ajakirjas Science, näitasid teadlased, et kui hiired kodeerivad uusi mälestusi, siis loovad nad kõigepealt nn vara sündinud neuroneid. Need neuronid vastutavad mälu pikaajalise koopia salvestamise eest, mis on esialgu nõrk, kuid muutub aja jooksul tugevamaks.
Järgnevad keskmised neuronid, mis on algusest peale stabiilsemad, millele järgnevad hilja sündinud neuronid, mis kodeerivad algusest peale väga tugevaid mälu koopiaid. See tugevus kahaneb aja jooksul.
See, kuidas need kolm neuronirühma eri aegadel töötavad, võib aidata selgitada, kuidas aju ajas mälu aja jooksul reguleerib, pakkusid uuringu autorid välja. Siiski on veel ebaselge, kuidas täpselt need neuronid omavahel suhtlevad, et seda hõlbustada, ütles uuringu kaasautor Flavio Donato Live Science’ile.
Kui sama nähtus toimub ka inimestel, võib see leid ühel päeval viia uute ravimeetodite väljatöötamiseni konkreetsete haiguste puhul, ütles Donato. Näiteks posttraumaatilise stressihäire (PTSD) puhul kogevad inimesed soovimatuid mälestusi traumaatilisest sündmusest. Võib-olla saaks välja töötada ravimi, mis aktiveerib eelistatult hilja sündinud neuroneid, mis on plastilisemad ja seega psühhoteraapiale vastuvõtlikumad, ütles ta.
Dementsusest tingitud mälukaotusega inimeste puhul võiks aga teistsugune ravim stimuleerida vara sündinud neuronite aktiivsust, mille andmed on jäigemini salvestatud. Laias laastus manipuleeriksid sellised ravimeetodid mälu omadusi, valides, millist tüüpi neuroni kasutatakse selle kodeerimiseks ajus, selgitas Donato.
