Rein Ruutsoo Ptšjolkinist, Toomist ja Kõlvartist: valimiskampaaniat alustanud Keskerakond panustab lõhestamisele

„Kõlvarti ja Toomi häälestatus Eesti ühiskonna lõhestamisele ei ennusta Keskerakonnale kestlikku tulevikku,“ kirjutab ajaloolane ja Tallinna ülikooli emeriitprofessor Rein Ruutsoo.

Vaevaga parketikõlblikkuse muljetki säilitava Keskerakonna võimustrateegiaks on partei Eestile vastandamine. Seda hoiakut toetavad partei käilakujude Jana Toomi ja Mihhail Kõlvarti äsjased etteasted. Vaevalt sai mõnes kõrvalises „jututoas“ Eesti kaitsepoliitika mõnitamine hoogustuda – seekord objektiks eridisainiga piimapaki ostmise sidumine Eesti kaitsmisega –, kui eurosaadik Jana Toom pani sellele Facebookis innukalt auru juurde. Sõnum oli: vaadake vaid, kui madalale võib Eesti patriotism laskuda! Maailma praktikas täiesti tavaline ka kaitsepoliitika rahastamise meede inspireeris partei aseesimeest vaid irvitama. Ja seda praegu, kui sisuliselt oleme kistud sõtta, kus Venemaa peatamisel on arvel iga euro. Muidu igal võimalusel Kaitseliidu mundris paradeeriv parteijuht Mihhail Kõlvart „ei teinud“ Eesti relvajõudude toetamise mõnitamist isegi mitte märkama. Juba vanad roomlased teadsid, et vaikimine on nõusolek: qui tacet, consentire videtur. Erakonnakaaslaste vaikimine peegeldab partei süvenevat allakäiku.

Koolijuht Sergei Ptšjolkini innukas Eesti lähiajaloo traagiliste lehekülgede mõnitamine ei saanud Eesti avalikkust mitte n-ö tagajalgadele ajada. Venemaa saatkonnaga konsulteerimisega meelde jäänud Mihhail Kõlvartil oli võimalik oma mainet parandada, osutada, et stalinlike- putinlike vaadete propageerimine on jäetud minevikku. Koolijuhi kaitsele viskunud Kõlvart valis selle asemel aga räige vasturünnaku sotside aadressil! Kõlvartilt pudenenud õigustused, et Ptšjolkin üksnes reprodutseerivat Vene ajakirjaniku Leonid Parfjonovi kirja pandut, on lihtsalt küüniliselt lapsikud. Sedalaadi ettekäändel võiks iga Hitleri kuritegusid õigustavas vaimus ümberjutustanu väita, et ta ise on – kui kasutada üht Savisaare lemmikväljendit – „puhas nagu prillikivi“!