„Tegemist on esimese rahvusvaheliselt siduva kokkuleppega tehisintellekti vallas. See tähendab, et konventsiooniga liitunud riigid on kokku leppinud ühtsed põhimõtted inimeste õiguste ja vabaduste kaitsmiseks tehisintellekti kasutamisel,“ ütles justiits- ja digiminister Liisa Pakosta.

Pakosta sõnul on algatuse laiem eesmärk hoida ära tehnoloogia kuritarvitamist ja võimalikke ohte nagu diskrimineerimine, inimeste privaatsuse rikkumine või infoga manipuleerimine. Erilist tähelepanu pööratakse naiste, tüdrukute, laste ja puuetega inimeste kaitsele. Konventsioon loob tingimused, et digilahendused nii Eestis kui mujal maailmas töötaksid turvaliselt ning järgiksid inimeste põhiõigusi.

„Näiteks aitab konventsioon ennetada olukordi, kus tööle värbamisel kasutatav tehisintellekt eelistab automaatselt näiteks ühest soost või rahvusest kandidaate, mis võib viia diskrimineerimiseni. Samuti tuleb teavitada inimesi, kui nende suhtes langetatud otsuse on loonud tehisaru,“ rääkis Pakosta.

„Tehnoloogia usaldusväärsus on eeltingimus sellele, et me saaksime digiriigina pakkuda inimestele personaalsemaid lahendusi ning võimaldada tehisintellekti suuremat kasutamist nii riigiasutuste tegevuses kui ka erasektoris,“ sõnas minister.

Konventsioon on täielikult kooskõlas ka juba tänaseks vastu võetud Euroopa Liidu tehisintellekti määrusega ning Eesti riigiasutuste ja ettevõtete jaoks ei teki sellega seose dubleerivaid kohustusi ega halduskoormust. Küll aga on väljaspool Euroopa Liitu tegutsevate Eesti ettevõtete jaoks konventsiooniga liitunud riikides edaspidi selgem raamistik tehisaruga seotud valdkondades. Konventsiooniga on potentsiaalselt liitumas mitmed Euroopa Nõukogusse mittekuuluvad riigid nagu USA, Kanada, Jaapan ning Iisrael.

Euroopa Nõukogu (EN) on rahvusvaheline organisatsioon, millesse kuulub 46 liikmesriiki Euroopast ja Aasiast. Euroopa Nõukogu põhilised tegevusvaldkonnad on inimõigused, sotsiaalõigused, keelelised õigused, haridus ja kultuur.