Saksamaa on võtnud vastu ühe ambitsioonikaima energia ülemineku poliitika, mille eesmärk on asendada tuuma- ja fossiilenergia taastuvenergiaga. Nende gaasiheitmed vähenesid 2002. ja 2022. aasta vahel 25% võrra.

Kuid alternatiivina oleks Saksamaa võinud 2002. aastal teha otsuse tuumajaamad alles jätta. Nende kahe stsenaariumi analüüsis leiti, et viimase variandi puhul oleks Saksamaa gaasiheitmed 2022. aastaks praeguse olukorraga võrreldes langenud 73% võrra. Ühtlasi oleks riik kulutanud energiasektorile poole vähem raha.

Tuumajaamade rajamise või alles jätmise kohta on juba aastaid toimunud tulised arutelud. Möödunud aastal nõustusid enam kui 22 riiki enda tuumaenergiaalast võimsust 2050. aastaks kolmekordistada. See pole üllatav, kuna tuumaenergia saavutab parimad tulemused enamiku üldiste keskkonnamõju hindamise näitajate osas, mille hulgas on kasvuhoonegaaside heitkogused.

Teised, nagu Saksamaa, on enda tuumajaamasid sulgenud ning püüelnud taastuvenergia ehk päikesepaneelide, tuuleparkide ning hüdroelektrijaamade rajamise poole.

Saksamaa föderaalne raamatupidamisamet (Bundesrechnungshof) kirjutas 2021. aastal saksa keeles „Die Energiewende“ nime all tuntud Saksamaa poliitikast analüüsi, tehes järgmise järelduse: „Bundesrechnungshof hoiatab, et energia üleminek praegusel kujul kujutab endast ohtu Saksamaa majandusele ja koormab elektritarbijate ja kodumajapidamiste finantssuutlikkust“. See on kooskõlas uuringus tehtud finantsanalüüsiga.

„Ei ole mingit kahtlust, et kui Saksamaa poliitiline keskkond oleks 2002. aastal olnud tuumaelektrijaamadele soodne, oleks riigil läinud nii kulude kui ka kliimagaaside heitkoguste osas palju paremini kui praeguse Energiewende puhul,“ järeldatakse väljaandes International Journal of Sustainable Energy ilmunud uuringus.