PROOVISÕIT | Suzuki Swift: väike, aga väga tubli

Indrek Jakobson sõitis Suzuki Sfiftiga ning tõdeb, et auto on väike, aga väga tubli. Miks on linnamaasturid vallutanud maailma, uurib Accelerista.com.

Miks vallutasid linnamaasturid maailma? Kas tõesti lihtsalt seetõttu, et ühel heal päeval otsustasid autoostjad, et nad soovivad veidi kõrgema auto eest rohkem maksta? Või peaksid hoopis autotootjad peeglisse vaatama ning mõtlema, mis siis ikkagi nihu läks?

„Me kuulasime oma kliente“, ütles üks Suzuki tippjuht kommenteerides uue, neljanda põlvkonna Swifti loomist. „Aga me mitte ainult ei kuulanud neid, vaid ka tegime nii, nagu nad soovisid – lisasime autole kõik vajaliku ja mitte midagi sellist, mida nad ei tahtnud.“ Põhjalik proovisõit kinnitas, et see on tõesti nii.

Väga harva juhtub, et müügimees saadab autoajakirjaniku minema kaastundliku pilgu saatel, aga uue Swiftiga läks just sedasi.

„Katsu siis kuidagi hakkama saada,“ lisas ta ning ainsaks julgustavaks asjaoluks oli uue mudeli sarnasus 2017. aastal esitletud ning järgmisel aastal täiustatuga. Viimane oli ju väga lõbus sõiduriist!

Suzuki peab end nelikveo eksperdiks, kuid vähemalt siinkandis hakkab seda oskusteavet üha vähem näha saama. Meil müüdavail Vitaral ja S-Crossil kasutatav nelikveo lahendus on küll soodne ja töökindel, kuid mitte eriti maastikusuutlik, Jimny ja Ignisega tuleb aga lähiajal hüvasti jätta. Nii on igati rõõmustav, et Swift jõuab meile ka nelikveolisena.

Ruumi-ime valem: kõrgem isteasend

Aga kuidas puutuvad siia linnamaasturid? Nende populaarsuse taga on lihtsad ja selged põhjused, mis pole tingitud mitte autoostjate rumalusest, vaid on tootjate tegevuse loogiline tulemus.

Siin Swift lihtsalt rabab – pealtnäha vormitut taburetti meenutavad istmed on tänu oma kõrgusele ja kujule sisenemiseks-väljumiseks ülimugavad, katus pisut kõrgem ning „bussiliku“ isteasendi tõttu ei väsi juht ka pikema teekonna jooksul.

Viimatimainitu ette võtmine on Swiftiga muidugi midagi muud kui mõne uhke sedaani või mahtuniversaaliga – vaid 3,86 meetri pikkusena ei saa isegi Swifti teljevahe olla hiiglaslik, ehkki rattad on paigutatud auto nurkadesse nii, nagu oleks tegu mõne Mini või lausa kardiga. See selgitab ka suurepäraseid sõiduomadusi, juhitavuselt Swiftile naljalt vastast ei ole.

Kus aga väga väikesed mõõtmed lõpuks piiri ette tõmbavad, on auto mahutavus. Kui neli täismeest mahuvad vägagi mugavalt ära (kõrge katusejoon on võlusõna!), ei ole nende pagasil sama lahe – 265 liitrit on üsna napp ruum ka väikeauto kohta ning tähendab, et kel on vaja pidevalt vedada palju ja suuri asju, peab paraku mujale vaatama.

Kes uut Swifti pikemalt silmitsema jääb, märkab, et põlvkonnavahetusega on küll üht-teist muutunud, kuid tõesti tagasihoidlikult. 2017. aastal autoninale tekkinud suur iluvõre on endiselt alles, ent nüüd ovaalsema kujuga, samas kui Suzuki embleem on nihkunud selle kohale. Ilmselt on tegu muudatustega muutmise pärast, et uut mudelit oleks üldse võimalik eelkäijast eristada.

Positiivselt väärib ära märkimist tagumiste ukselinkide jõudmine sinna, kus need asusid kahel esimesel genel ja kus nende koht on kõigil normaalsetel autodel.

Lingid C-piilaris on vana trikk, mis pidi aitama klientidel unustada, et kolmeukseline kere kadus valikust. Nüüd on kõik uue normaalsusega leppinud, vajadust võlts-kupee mulje jätmiseks enam pole ja tagauste avamine on jälle mugav.

Sisemuses on muudatused paremini täheldatavad. Keskekraan ulatub nüüd kaugemale, selle diagonaal on 7 tollist 9 tollini ning peidab endas S-Crossilt laenatud eelkäijaga võrreldes palju kiiremini toimetavat infolustisüsteemi. Apple CarPlay ja Android Auto on ajastule kohaselt juba juhtmevabad, ent plastik sama kõva kui varemgi.

Loe täispikka arvustust ja vaata rohkem pilte tasuta portaalis Accelerista.com.