PAKOSTA VALIDEERIMINE | Kaks küsimust, millele digiministri välisreise ohjama asuv ITL ei vasta

Suhteliselt värske justiits- ja digiminister Liisa Pakosta lasi endale eile IT-ettevõtete katusorganisatsioonil ITL-il kas teadmatusest või kellegi kõrgema sunnil pähe määrida asjade korralduse, kus ITL hakkab otsustama, kas Pakosta tohib välismaale reisida või mitte. Mitu nüanssi on selle müstilise kokkuleppega seoses aga veel selgusetu.

Osapoolte eilne retoorika rääkis selget keelt.

ITLi täpses sõnastuses näeb see välja nii: „Minister osaleb [edaspidi] ärireisidel ainult siis, kui Eesti ettevõtlus näeb sellest selget kasu ja vajadust, vältides tarbetuid sõite.“

Minister Pakosta jutt kokkuleppe kohta: „Me leppisime kokku sellise asja, et kui on ministrile kutsed näiteks minna teise riiki Eestit esindama või ka seal sõna võtma ja kui need kutsed ei ole seotud just kitsalt Euroopa Liidu teemadega, siis ITL valideerib need kutsed, hindab ka omaltpoolt, kas see on kõige parem viis avaliku sektori ehk ministri rahade kulutamiseks, et kas see on see reis, kust me saame väga head kasu Eestile ja ka vaatab üle sedapidi, et kas see on võimalus panna äridelegatsioon kaasa.“

Foto eilselt kohtumiselt ka:

Mis nende lausete taustal Fortet huvitavama hakkas, oli esmalt see, kuidas küll võiks selline ministri valideerimine reaalsuses välja nägema hakata?

Kas justiitsminister hakkab saatma ITLile ministri eelseisvate välisvisiitide kava? Ja mida pikemalt ette seda parem? Või siis annab ITL-i enda messikülastuste ja muude visiitide plaanidest ministeeriumile teada jka märgib ära, kuhu Pakosta on kaasa oodatud ja kuhu mitte?

Teiseks muidugi klassikaline küsimus: palju ministri valideerimisteenus ka maksta võiks? Ehk et kas ministeeriumi ja ITLi vahel on leping, mis käsitleb ka kõnealuse valideerimisteenuse hinda või on see täiesti tasuta teenus, mida hetkel Eesti 200 juhitav ITL Eesti 200 liikmeks olevale ministrile osutab?

Esitasime need küsimusele nii ITLile kui justiitsministeeriumile. Neist viimane lubas vastata, aga ei teinud seda.

ITL jättis aga küsimustele sisuliselt vastamata ja teatas tegevjuhi Doris Põllu suu läbi järgmist [muutmata kujul]: „Tegemist on hea koostöö tavapraktikga, mis on toiminud ja toimib ka edaspidi. Riigiesindajatel on tulenevalt riiklikest kohustustest ja diplomaatilistest suhetest kõrgetasemelised visiidid, mida tehakse igaljuhul. Lisaks saavad ministrid rohkelt veel erinevaid kutseid ärivisiitidele. Erialaliit tuleb appi olukordades, kus soovitakse saada rohkem tausta, et mis võiks olla majanduslik kasu Eestile, kui ärivisiidile minna.“

Ehk et ITL väidab, et sellise reiside puhul olevat tegemist tavaprakrtikaga. Kas see kehtis tõesti ka eelmiste ministrite puhul?

Uurisimegi seepeale ühelt eelmistest IT-ministritest Kristjan Järvanilt (Isamaa), mida teinuks tema, kui keegi tulnuks talle ütlema, et „stop! sa ei tule meiega kaasa, sust pole kasu, sa segad…“.

„Vastaks, et reeglina omavad Eesti Vabariigi ministrid iseseisvat mõtlemisvõimet, aga hindan ITL-i ambitsiooni seada ennast demokraatlikult valitud täitevvõimust kõrgemal asuvaks institutsiooniks,“ kõlas Järvani reaktsioon.

Peaminister Kristen Michal ütles eile teemat kommenteerides ERRile, et loomulikult peab justiits- ja digiminister äärmiselt suure hoolega jälgima, et mistahes sammud ei oleks kahetimõistetavad selliste partnerluste puhul.

„Ja ma olen kindel, et ta seda ka jälgib,“ vastas peaminister.