„Relvi lihtsalt pole.“ Kas nii kaua, kui Ukraina tungib peale Kurski oblastis, võtab Venemaa ära viimased vabad Donbassi linnad?

Hoolimata Ukraina armee sissetungist Kurski oblastis on Vene armee tähelepanu endiselt Donetski oblastis pealetungi jätkamisel. Ohus on viimased Ukrainale jäänud Donbassi linnad. Kas neid õnnestub hoida?

Kuigi Ukraina väed tungivad peale Venemaa Kurski oblastis, ei lase Donbassis tegutsev Vene armee ennast sellest segada. Vene väed lähenevad praegu Donetskis Pokrovski linnale, Pokrovskini on viimaste teadete järgi jäänud veel umbes 10 km.

Venelased hakkasid pärast veebruaris Avdijivka vallutamist tungima edasi loodesse ja lähim suur Donbassi linn sellel suunal on Pokrovsk. See on Donbassi kaitsva Ukraina väegrupi jaoks peamine logistikapunkt, mille kaudu hoitakse ühendust Tšassiv Jari linnaga, mida venelased samuti selle strateegilise asendi tõttu proovivad vallutada. Kui veebruaris oli Vene armee Pokrovskist 38 km kaugusel, siis nüüd on vaid umbes 10 km kaugusel. Ka sel nädalal õnnestus venelastel Pokrovski suunal läbi murda kahest ukrainlaste rajatud kindlustatud liinist ning vallutada Želanne ja Orlivka küla. Samas on Ukraina armee Kurski operatsioonist olnud vähemalt nii palju kasu, et venelased on Tšassiv Jari juurest üksuseid ära tõmmanud, vähendades sellega survet Pokrovski ja Tšassiv Jari vahel kulgevale maanteele T 0504 ning Tšassiv Jarile endale.

Kas venelastel õnnestub oma suvise pealetungi jätkuna Pokrovsk, Toretsk ja Tšassiv Jar ära võtta? Forte küsis Ukraina militaareksperdi Roman Svitani arvamust.

Ukraina tungib Kurski oblastis peale, aga Vene armee tähelepanu on endiselt Donbassil. Kas Ukraina armee Kurski operatsioon ja ressursside sinna suunamine on kiirendanud venelaste edasi liikumist Toretski, Pokrovski ja Tšassiv Jari all?

Vene armee liikumistempo on jäänud viimase kahe nädala jooksul endiseks, kuid see rinde osa, kus nad reaalselt peale pressivad, on jäänud lühemaks. Nende peamine sihtmärk on Pokrovsk, natuke annavad nad survet ka Toretski all – kõik ressursid on sinna koondatud. Venelaste suvise pealetungi eesmärk on jõuda Pokrovskini, seda nad ära võtta ei jõua, see on päris suur linn: kaks korda suurem kui Avdijivka ja umbes sama suur kui Bahmut. Käigu pealt nii suurt linna ära võtta ei saa, venelased tahavad vähemalt linnapiirini jõuda, et võtta tule alla Ukraina armee varustusteed ja segada logistikat. Ukraina Kurski operatsioon on toonud kaasa selle, et venelased tõmbasid seda rindelõiku, kus käib pealetung, kitsamaks, aga pealetungi mõtteid nad selle pärast jätnud ei ole.

Kurski operatsioon on osutanud ühele probleemile: Ukraina armeel ei jätku suurtükiväerelvi ega soomustehnikat. Vaja oleks ka praegu anda lööke nende Vene armee kolonnide pihta, mis mööda tiiba Ukrainast Kurski oblastisse liiguvad. Oleks lääneriikide relvasaadetised kas või poolteist korda suuremad kui praegu, siis saaks Ukraina armee nende kolonnide liikumise ära lõigata ja venelaste üksused, mis praegu Kurski poole kiirustavad, ümber piirata. Kasufaktor Kurski operatsioonist oleks siis palju suurem. Ühtlasi on see operatsioon näidanud venelaste nõrkust. Kui see lääneriikidele pärale jõuab, siis on ka üks stsenaarium, et relvaabi Ukrainale hakkab jälle kasvama. Venelased ise lähevad igatahes täispangale. Ka Donetski oblastis on nad oma tiivad jätnud tähelepanuta, teavad, et Ukrainal pole piisavalt relvi. Loodame, et lääs aitab.

Ida-Ukrainas on praegu palju sõjaudu. Ühed väidavad, et venelaste väeosad on juba Toretski linnas, teised lükkavad selle ümber. Mida on teile teada?

Vene väed pole Toretskisse jõudnud, kuid seal tegutsevad venelaste luure- ja diversioonigrupid. Vene luure- ja diversioonigrupid tungivad üldse kuni 30 km sügavusele rinde lähitagalasse. Kuid Toretskis venelasi pole, nende üksused on linna piiridel ja proovivad linna tungida.

Toretski puhul on lootus, et venelastel ei õnnestu seda ära vallutada, see on väga tugevalt kindlustatud ja seda on kergem kaitsta kui mingeid lageda maa peal olevaid külasid või aleveid, nagu näiteks Nju-Jorki, kus käivad tänavalahingud ja suurem osa asulast on juba venelaste käes.

Samamoodi on Tšassiv Jari puhul ebaselge, kas venelased on pääsenud läbi linna kulgevast veekanalist üle või mitte.

Venelased ületasid Tšassiv Jari põhjaosas kanali, aga nad pole eriti sügavale jõudnud. Seal on venelaste seis riskantne, sest eksisteerib võimalus, et Ukraina üksused võivad oma vasturünnakuga üle kanali jõudnud venelased omadest ära lõigata ja see teeb venelased ettevaatlikuks. Tšassiv Jari ja Toretski juures mõjutab sõjategevust otseselt Kurski operatsioon: pärast Ukraina pealetungi algust pidid venelased nendest kahest kohast oma reservid ära tooma. Pokrovski juures nad reservide kallale läinud pole, kõik on seal endine.

Venelastel on Pokrovski linnani jäänud reede hommikuse seisuga 10 km. Mida te prognoosite – palju venelastel selle vahemaa läbimine aega võib võtta?

Iga päev liiguvad nad maksimaalselt edasi kuni pool kilomeetrit. Muidugi oleneb päevast, vahel liiguvad Vene üksused päevas edasi ka 100 meetrit, mõnel päeval 300 meetrit. Kogu probleem on praegu liugpommides, sest nendega venelased hävitavad ükskõik millise kindlustatud positsiooni. Venelased tegutsevad Pokrovski all praegu nii, et esmalt künnavad Ukraina positsioonid liugpommidega üles ja siis saadetakse jalavägi ilma soomustehnikata neid üle võtma. Niimoodi surutakse Pokrovski all Ukraina vägesid aeglaselt tagasi. Ja nii kaua kui Ukrainasse ei jõua uued õhutõrjekompleksid Patriot ning uued hävituslennukid F-16 see kõik jätkub, sest Ukraina ei suuda hävitada või rindest eemale tõrjuda Vene ründelennukeid Su-34, mis liugpomme kannavad. Liugpommide kandjad on praegu idarindel peamine probleem.

false