Nimi: Reet Aus

Amet (-d): Vanemteadur Jätkusuutliku Disaini ja Materjali Laboris DiMa

Peamised tegevussuunad:

Ringdisain

Ringmajandus

Ringlussevõtt

Tööstuslik väärtustav taaskasutus

Ümbertöötlus

Toote digipass

Sertifitseerimine

Link ETIS-e teadlase profiilile: https://www.etis.ee/CV/Reet_Aus

Milline on praegu käsil olev uurimisprobleem ja miks sellega tegelemine oluline on?

Minu uurimisteemaks on ringluse juurutamine tekstiili- ja moetööstuses ehk kuidas disainida tooteid nii, et neid oleks võimalik kergesti ringlusse võtta. Olen keskendunud kogu toote eluahela mõjutamisele läbi disaini, erinevate ringlussevõtu meetodite katsetamisele ja rakendamisele tööstuses.

Lisaks tegelen läbipaistvuse tagamisega läbi sertifitseerimisprotsesside ja info kuvamise toote digipassil, mille eesmärk on vähendada toote keskkonna- ja sotsiaalset mõju.

Olen kaasatud mitmetesse uurimisprojektidesse, mis toetavad ringluse juurutamist tekstiilitööstuses. Töös on Tekstiili Ringlussevõtu tehnoloogiate uuring ja analüüs. Projekti eesmärk on viia läbi analüüs Kliimaministeeriumile koostöös SEI Tallinnaga, et kaardistada ja hinnata erinevaid ringlussevõtu tehnoloogiaid. Projekt on osa EL-i jäätmeid käsitleva raamdirektiivi nõuete täitmisest, mis näeb ette tekstiilijäätmete eraldi kogumist alates 2025. aastast.

Huvitav on ka koostööprojekt MOI ülikooliga Keenias. Tegemist on KIKi rahastusel toimuva projektiga, mille raames viiakse Upmade kontseptsioon ja teadmised Keeniasse. Projekt keskendub Keenia tekstiilitööstuse muutmisele. UPMADE-mudeli abil suunatakse tööstust jätkusuutlikuma ja keskkonnasäästlikuma tuleviku poole. Projekti raames toimub pilootprojekt Rivatexi tehases.

Samuti on käimas veel ka projekt Teekond Ringmajanduseni, milleks on UPMADE digilahenduse rakendamine tekstiiliringluses. Projekti rahastab ETAG ning selle eesmärk on tõhustada ja laiendada ringmajanduse põhimõtete rakendamist.

Ringluse juurutamine tekstiili- ja moetööstuses on kriitilise tähtsusega, et liikuda jätkusuutlikuma ja õiglasema tuleviku suunas. Need projektid aitavad kaasa selle eesmärgi saavutamisele, pakkudes uusi lahendusi ja teadmisi, mis on vajalikud tööstuse jätkusuutlikumaks muutmiseks.

Mis on teie teadusvaldkonnas seni suurimat ühiskondlikku mõju avaldanud saavutus?

Suurimat ühiskondlikku mõju on avaldanud Upmade süsteemi loomine ja juurutamine mitmetes tehastes globaalselt. Näiteks Türgis, Poolas, Bangladeshis, Keenias, Indias ja Eestis. See süsteem on võimaldanud koguda ja analüüsida olulist teavet, mis aitab mõista ja muuta tootmisprotsesse jätkusuutlikumaks.

Upmade süsteemi kasutuselevõtt on pakkunud konkreetseid lahendusi keskkonna säästmiseks ja tootmisjääkide vähendamiseks, samal ajal parandades tootmise efektiivsust. See algatus on näidanud, kuidas teaduslikud uuendused ja praktilised rakendused võivad käia käsikäes, tuues kaasa märkimisväärseid positiivseid muutusi tööstuses ja laiemas ühiskonnas.

Mille üle Eestis või maailmas toimuvaga seoses täna kõige enam südant valutate?

Erialaselt sooviksin näha rohkem teadlikkust ja konstruktiivset avalikku arutelu ringmajanduse, jätkusuutliku tootmise ja keskkonnasäästlike lahenduste teemadel. Oluline on, et nii Eestis kui ka kogu maailmas teadvustatakse nende teemade tähtsust ja otsitakse koos aktiivselt lahendusi.

Isiklikul tasandil teeb mulle muret looduse kehv seisukord. Looduskeskkonna halvenemine, bioloogilise mitmekesisuse kadu ja kliimamuutused on tõsised probleemid, mis vajavad kiiret ja otsustavat tegutsemist.

Kuidas jõudsite teaduseni ja mis teid teaduse juures köidab?

Teaduseni jõudsin läbi puhta uudishimu - küsimusi oli rohkem, kui vastuseid. Sisemine soov mõista maailma ja lahendada keerulisi probleeme. See protsess on olnud äärmiselt inspireeriv ja motiveeriv, pakkudes pidevalt uusi väljakutseid ja edasiviivaid võimalusi.

Teadustöö tulemus, mille üle olete eriti uhke?

Ilmselt võimaluse üle töötada koos tööstusega globaalselt ja rääkida kaasa ning rakendada tootmist muutvaid protsesse. Tööstuslik väärtustav taaskasutus ehk Upmade süsteem on osutunud aastatepikkuse testimise tulemusel kõige keskkonnasäästlikumaks tootmisviisiks, kui lähtuda keskkonnamõju arvutustest.

Hetkel on töös artikkel viimase kolme aasta katsetuste tulemustest, kus võrdleme Upmade toodet, ümbertöödeldud kangast toodet ja esmasest toormest valmistatud toodet. Tulemused kinnitavad, et jätkusuutlikkuse poole püüdlemine on võimalik ja seda saab edukalt rakendada ka suurtes tööstusmahtudes.

Mida te oma teadustöös veel korda sooviks saata?

Eelkõige soovin näidata, kui oluline on disaini etapp kogu toote eluahelas. Disainimisel tehtud otsused mõjutavad oluliselt toote keskkonna- ja sotsiaalset jalajälge.

Läbimõeldud disain aitab vähendada materjalikulu, lihtsustada toote hilisemat ringlussevõttu ja pikendada selle elutsüklit. Seega on disaini etapp kriitilise tähtsusega jätkusuutlikkuse saavutamisel, aidates luua tooteid, mis on keskkonnasõbralikumad ja sotsiaalselt vastutustundlikumad.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena