Väikese luu fragment tõestas Florese inimeste ehk „kääbikute“ päritolu

Indoneesia Florese saarelt Mata Mengest leitud luu markeeriti algul kui võimalik krokodilli luu fragment. Nüüd on tuvastatud, kelle oma see päriselt oli.

Tuleb välja, et fragment kuulus liigile nimega Homo floresiensis ehk Florese inimene, mida kutsutakse ka Kääbikuks. Fragmendid on umbes 700 000 aastat vanad ja tegemist on teadaolevalt kõige väiksema jäsemeluuga inimlaste sugukonna hulgas.

88 mm pikkuse luu järgi oletavad teadlased, et isend oli umbes meetripikkune, mis on 6 cm lühem sellest, mis arvatakse olevat 2003. aastal Liang Buast leitud Florese inimese pikkus.

Alates liigi avastamisest on teadlased vaielnud selle päritolu üle. Juhtiv hüpotees on, et Kääbik põlvneb kas Homo erectus’est, mis on pärit Aafrikast ja levis mujale maailma, või veel primitiivsemast liikidest nagu Homo habilis või Australopithecus afarensis, mis ei lahkunud teadaolevalt Aafrikast.

Sarnasused Mata Mengest leitud fossiilide ning Indoneesiast Java saarelt leitud Homo erectus’e fossiilide vahel toetavad teooriat, et Florese inimene põlvneb just püstisest inimesest.

„See tähendab, et Homo floresiensis koges dramaatilist kehasuuruse langust võrreldes Homo erectus'ega, kelle keha suurus on sarnane tänapäevase inimesega,“ rääkis Tokyo Ülikooli paleoantropoloogia professor ning uuringu juhtivautor Yousuke Kaifu.

„Avastus toetab ideed, et evolutsiooniline protsess nimega insular dwarfism mõjutas suure kehaehitusega Homo erectus’e rühma geneetikat, mis jõudis kuidagi Aasia mandrilt isoleeritud Florese saarele ehk miljon või rohkem aastat tagasi,“ ütles arheoloogiaprofessor ja uuringu kaasautor Adam Brumm.

See tähendab, et mõnel saarel elavad suuremat kasvu loomad muutuvad aja möödudes väiksemaks. Seda efekti on varem Florese saare ja Florese inimese puhul tõestatud.

„Arvatakse, et sellise suuruse vähenemise peamine põhjus paljude põlvkondade jooksul on see, et väiksel kasvul on saarel rohkem eeliseid kui suurel. Tõenäoliselt on perioodiline toidupuudus peamine valikuline jõud väiksema kehamõõdu suunas,“ ütles Wollongongi ülikooli paleontoloogiaprofessor ja uuringu kaasautor Gerrit van den Bergh.

„Ma arvasin kõigepealt, et see pisike jäsemeluu võib pärineda lapselt,“ ütles Kaifu.

Mata Menge liivakivist on välja kaevatud kümme Homo floresiensis'e fossiili, sealhulgas 2016. aastal kirjeldatud, mis pärinevad vähemalt neljalt isendilt - kahelt täiskasvanult ja kahelt lapselt - ning kivitööriistad. Fossiilid viitavad sellele, et need Florese inimese eellased olid isegi veel väiksemad kui hilisemad Kääbikud.

Homo floresiensis suri välja mitte kaua pärast meie liigi saabumist sellesse piirkonda.

„Ma arvan, et meie liik oli väga tõenäoliselt süüdi,“ ütles Brumm. „See isoleeritud arhailiste inimlaste liin näib olevat Floresel eksisteerinud äärmiselt pikka aega, ja siis kadus ta mitte kaua aega pärast Homo sapiens’i piirkonda saabumist. Vaevalt et see juhus on.“