Nüüd on teadlased pakkunud välja uue lähenemisviisi Maa naaberplaneedi soojendamiseks, pumbates aerosoolidena atmosfääri nanoosakesi, et püüda planeedilt hajuvat soojust ja suunata päikesevalgust Marsi pinnale. Eesmärk on suurendada Marsi looduslikku kasvuhooneefekti, et tõsta selle pinnatemperatuuri kümne aasta jooksul 28 kraadi võrra.

See üksi ei muudaks Marsi inimeste jaoks elamiskõlblikuks, kuid ettepaneku teinud teadlased näevad seda potentsiaalselt teostatava esimese sammuna.

Inimeste asustamisel Marsil on mitmeid probleeme: hingatava hapniku puudumine, õhukese atmosfääri tõttu kahjulik ultraviolettkiirgus, soolane pinnas, mis on põllukultuuride kasvatamiseks vaenulik, tolmutormid, mis katavad mõnikord suure osa planeedist, ja palju muud. Kuid tõsiseks takistuseks on ühtlasi jäised temperatuurid.

Marsi pinnatemperatuuri mediaan on umbes miinus 65 kraadi Celsiuse järgi. Kuna atmosfäär on õhukeseks muutunud, pääseb päikesesoojus Marsi pinnal hõlpsasti kosmosesse.

Teadlased pakkusid välja, et nad võiks suunata planeedi atmosfääri mitme aasta jooksul pidevalt pisikesi vardakujulisi osakesi, umbes 30 liitrit sekundis.

„Meie töö põhielemendid on uudne ettepanek kasutada Marsi atmosfääri soojendamiseks muundatud nanoosakesi ning kliimamudelid, mis näitavad, et see lähenemine võiks olla palju tõhusam varasematest kontseptsioonidest. See kujutab endast potentsiaalselt teostatavamat meetodit Marsi kliima muutmiseks, mis võiks anda teavet tulevaste Marsi uurimisstrateegiate kohta,“ lisas ajakirjas Science Advances avaldatud uuringu kaasautor Edwin Kite.

Tegemist on siiski üsna kalli projektiga, mis ei pruugi ära tasuda. „Kuigi nanoosakesed võiksid Marsi soojendada, on nii selle tegevuse kasulikkus kui ka võimalikud kulud praegu ebakindlad. Näiteks juhul, kui Marsi pinnas sisaldab ebatõenäoliselt kogu Maalt pärit elu jaoks mürgiseid ühendid, mis ei ole kõrvaldatavad, siis on Marsi soojendamise kasu null,“ ütles Kite.

„Teisest küljest, kui Marsi pinnal suudetakse luua fotosünteetiline biosfäär, võib see suurendada päikesesüsteemi võimekust inimkonna õitsenguks,“ lisas Kite. „Kulude poole pealt - kui Marsil on olemasolev elu, siis selle elu uurimine võib tuua suurt kasu.“