Rääkisime sel teemal Tartu ülikooli keemia instituudi kolloid- ja keskkonnakeemia teaduri Dr. Ivar Zekkeriga, kes pakkuski välja väga konkreetseid lahendusi. Dr. Zekker rõhub eelkõige sellele, et kolibakteritele ja enterokokkidele (viimased on keskkonnas veelgi vastupidavamad kui soolekepikesed e. Coli-laadsed bakterid) ei meeldi sugugi teatud valgussagedused (ultraviolett valgus lainepikkustel 200 - 280 nm).

Uurin alustuseks seda, mis teie hinnangul üldse on põhjustamas seda, et suurlinnasid läbivad jõed kipuvad bakteritest üleküllastuma?

Põhiline probleem on reovee üleujutamine sadevetega. Vihma tuli Pariisis viimastel päevadel alates olümpiamängude algusest palju ja see oli nende üks suuremaid muresid.

Põhiline on see, et saasteained üldse jõkke ei jõuaks, et saasteainete kontroll ja monitooring oleks väga tihe ja sademevee- ja reovee puhastusseadmed ja torustikud korras.

Pariisis olid ju ka teatud kohtades välikäimlad paigutatud otse Seine’i jõe äärde, kust saasteained jõudsid otse jõkke. Palju oli ka lemmikloomadega jalutajaid ning loomade väljaheided kipuvad tihti jääma jõe äärde ja need on kolibakterite ja veelgi tolerantsemate enterokokkide jaoks üheks lemmikelupaigaks. Ja kui linna on ülerahvastatud olümpiamängude tõttu, siis tarbitakse meeletutes kogustes toiduaineid ja selle tõttu jõuab saasteaineid tavapärasest rohkem sadeveetorustikesse ja ka jõkke.

Sademete kõrval on loomulikult olukorda mõjutamas ka väike päikesevalguse hulk viimastel aegadel, mis soolekepikesi hävitab.

Kus Pariisi ja Eestigi ujumiskohti kimbutavad kolibakterid ja enterokokid kõige enam elutseda ja paljudena armastavad – on selleks peremeesorganismide seedeorganid või saavad nad kenasti hakkama ka orgaanikat täis veekogudes ilma meieta?