„Austerlased arvasid, et nuhtlevad kiiresti serblasi, kuid said ise peksa.“ Kes päästis 110 aastat tagasi Euroopas valla suure sõja?

Oma osa oli esimese maailmasõja puhkemises kõigil Euroopa suurrahvastel. Kuid kelle süüd võib pidada suurimaks?

Ükski sõda ajaloos pole tekitanud nii palju vaidlusi ja müüte kui esimene maailmasõda. Selles sõdinud sõdurite jaoks oli see sõda mingis mõttes parem kui varasemad sõjad, teisalt aga halvem. Esimene maailmasõda kasvas välja vastuoludest kahe maailma majandusliku ja poliitilise mõjuvõimu pärast konkureeriva riikide rühma vahel. Suurbritannia, Prantsusmaa, Venemaa ja teised Antanti riigid püüdsid oma positsioone säilitada ja tugevdada. Keskriigid ehk Saksamaa, Austria-Ungari ja nende liitlased proovisid oma konkurentide positsioone nõrgestada. Sõja ajend oli Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi ja tema abikaasa tapmine Sarajevos. Selle pani 28. juunil 1914 toime Serbia marurahvuslane Gavrilo Princip. 23. juulil esitas Austria-Ungari Serbiale ultimaatumi ja 28. juulil kuulutas Serbiale sõja.

Serbia toetuseks alustas Venemaa 30. juulil üldmobilisatsiooni. Ööl vastu 31. juulit nõudis Saksamaa Venemaalt mobilisatsiooni lõpetamist ja kuulutas 1. augustil vastust ootamata Venemaale sõja. 6. augustil järgis Saksamaa eeskuju Austria-Ungari. 3. augustil kuulutas Saksamaa sõja Venemaad toetavale Prantsusmaale ja 4. augustil kuulutas Suurbritannia sõja Saksamaale. Järk-järgult tõmmati vaenutegevusse 38 riiki. Sõjalised operatsioonid toimusid Euroopas peamiselt kahel rindel: läänes ja idas.