Ja kuigi konsolideerimine toimub ka Hyundai grupis ning platvormid ja komponendid lähevad ikka eri autodel jagamisele, on Ioniq 5 N Hyundai esimene päris elektriline sportauto, mida niisama riiulis vedelevatest juppidest valmis ei ehita.

Seega enne kui Soomes Ahvenisto ringrajal toimunud sõiduelamuse juurde jõuan, tuleb üle vaadata, milliseid mudelispetsiifilisi muudatusi ette võetud on.

Tehnilisi andmeid ja peotrikke

N-divisjonile kohase suutlikkuse saavutamiseks on mängu pandud kõik trikid ja Hyundai rallikogemus. Möödas on ajad, mil suurepärasest sirgjoonelisest kiirendusest piisas selleks, et elektriautot saaks nimetada sportautoks – vajalik on ka kurvisuutlikkus. Kuigi etteruttavalt – 5 N sprindib „sajani“ vaid 3,4 sekundiga, seega kurvisuutlikkus ei kompenseeri puudujääke muudes valdkondades.

Alustuseks on võetud tavalise Ioniq 5 kandmik ja 84 kWh akupakk koos 800V arhitektuuriga, kuid seda on lisakeevituste ja kereliimiga jäigemaks tehtud (10% jäigem kui Kia EV6 GT, mis on juba väga suutlik masin). Tugevdatud on nii sillatalasid kui akupaki kinnitusi ning rooliülekanne on kiiremaks tehtud.

Järgmiseks, veermik – Ioniq 5 N-i pidurid on kõige suuremad, mis Hyundai kunagi ühelegi oma tänavaautole paigaldanud. Ees on massiivsed 400 ja taga 360 mm pidurikettad, mille ära mahutamiseks on vajalikud 21-tollised veljed, millele peale sobitatud spetsiaalselt selle auto jaoks loodud seguga 275 mm laiused Pirelli P-Zerod. Loomulikult on sportlikumad ka amortisaatorid ning N on tavalisest Ioniq 5-st 20 mm madalam.

Kahe elektriajami maksimaalne koguvõimsus on kümnesekundiliste sutsakate kaupa 478 kW ehk 650 hj, muul ajal 447 kW ehk 600 hj. Pöördemoment jääb vahemikku 740-770 Nm, massi on umbes 2200 kg. Ühe laadimisega peaks võimalik olema peaaegu 450 km läbimine, kuid nii vaoshoitud sõit pole talle iseloomulik.

Hyundai Ioniq 5 N

Ka jahutus on ülioluline osa – mis kasu on võimsusest ja mehaanilisest pidamisest, kui ajamid ja akupakk üle kuumenevad? Lisaks õhusuunajatele ja -kanalitele pidurijahutuseks on suurendatud radiaatorite mahtu ja tööpindala ning eraldatud akupaki ja ajamiõli jahutid. Akupaki enda sees on jahutust samuti optimeeritud, vähendades elementide kaugust jahutuskanalitest.

Peotrikkidest rääkides on Ioniq 5 N-il kolm erinevat sünteetilist mootorihäält ja labadega käiguvahetus, mis simuleerib eelnevate N-divisjoni autode pealt tuttava 8-käigulise DCT käitumist, drift-režiim koos vana hea „sidurilöögi“ matkimisega, 11 eri veojõu jagamise astet tagaveolisest esiveoliseks ja kõik vahepeale jääv, nutikas elektriline veojõu jagamine koos elektroonilise diferentsiaaliga tagateljel ning Suur Punane Nupp roolil, mis annab kümneks sekundiks maksimaalse saadaoleva vurtsu. Trikke on veelgi, kuid eelmainitud on sõiduelamuse jaoks tähtsaimad.

Muidugi on muudatusi ka välimuses ja sisemuses. Hyundai kiitleb, et iga visuaalne muudatus täidab eesmärki (kiiremini!) – näiteks tagumine õhuhajuti ja spoiler on loomulikult funktsionaalsed, esipampri taha aga on ära peidetud kolm aktiivset „laba“, mis vastavalt surujõu- ja jahutusvajadusele avanevad või sulguvad. Sõitjateruumis aga hakkavad esimesena silma uued sportistmed ja mitme olulise nupuga (sealhulgas eelmainitud Suur Punane Nupp!) rool.

Ahvenisto rajale!

Kiire hommikusöök, briifing ja autodesse! Proovisõit toimus Ahvenisto ringrajal, mida ma varem pole külastama sattunudki. Küll aga on hoiatatud, et see on veidi nagu lätlaste Bikernieki – kisub ohtlikuks, kui rada ei tunne. Eelmisel päeval oligi üks 5 N rivist välja arvatud, põhjuseks liialt entusiastlik juht ja tagajärjeks ninavigastus.

Enne rajale jõudmist tegime linna vahel tavakiirusel tiiru ning tutvusime eri sõidurežiimidega. Lühidalt – 5 N on vajadusel täitsa pehme, vaikne ja mugav. Kuid mitte selleks ei tulnud me siia!

Loe täispikka arvustust ja vaata rohkem pilte tasuta portaalis Accelerista.com.