TUNNE TEADLAST | Geoökoloog Hannes Tõnisson: täna teen WRC-rallile ilmaprognoosi, homme mõõdan merepõhja või uurin rannaäärt

Forte ja Eesti ülikoolide uue rubriigi „Tunne teadlast“ selles osas tutvustab end Tallinna Ülikooli teadlane geoökoloog Hannes Tõnisson, kes on pühendunud rannikute ja kliima uurimisele väga laias spektris.

Tema töö pikaajaline eesmärk on mõista aastatuhandeid tagasi Eesti aladel valitsenud kliimamuutusi, et teada, kas ajaloos olnud võimsad tormid võivad Eestit taas räsima hakata või kas meie mereline kliima on muutumas mandriliseks.

Kiireid tulemusi näeb Hannes Tõnisson enda töös WRC-rallil, tõlgendades ilmamudeleid ja sobitades neid paika, kus kiiruskatsed toimuvad. Temalt saavad Hyundai WRC-meeskonna rallisõitjad nõu õigete rehvide ja auto seadistuse valimiseks.

Nimi: Hannes Tõnisson

Vanus: 43

Ametid: Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuse vanemteadur; WRC-ralli ilmamees, kes prognoosib tee- ja ilmaolude muutusi autoralli MM-sarjas

Peamised tegevussuunad: rannikute geoloogia, meteoandmestiku interpreteerimine, kliimamuutuste mõju rannikualadele, geofüüsika maismaal ja merel

Link ETIS-e teadlase profiilile: https://www.etis.ee/CV/Hannes_T%C3%B5nisson/est/

Milline uurimisprobleem sul praegu käsil on? Miks sellega tegelemine ühiskonnale oluline on?

Tänu sellele, et Eesti rannikul maa kerkib ja see on ületanud meretaseme tõusu, on meil säilinud rannamoodustised, mis on kujunenud viimase 7000 aasta jooksul. Neid moodustisi uurides oleme uurimisrühmaga teada saanud, et minevikus on Eesti kliimas olnud mitmeid väga tormiseid perioode, millest mõnele on järgnenud pikk ja rahulik periood. Tundub, et Eesti on kõikunud merelise ja mandrilise kliima vahel.

Üks võimsamaid tormiperioode oli Eestis umbes 3000 aastat tagasi. Sellele võis aga suure tõenäosusega järgneda väga rahulik periood, mil meil olid ilmselt külmad talvel ja kuumad suved. Selline periood tuli tõenäoliselt üsna äkki ja kestis sadu aastaid. Tahaks võimalikult kindlat tõestust, et see nii ka tegelikult oli ja mõista, mis niisuguse muutuse põhjustas. Siis oskame suure tõenäosusega öelda, kas võiksime midagi sellist ka tulevikus karta.

Hetkel peaks Eesti olema nn merelise kliima staadiumis, mil sügis-talvisel perioodil külastavad meid sagedased tugevad ja väga tugevad tormid. Kui Eesti peaks nihkuma mingil põhjusel jälle mandrilisemasse kliimasse, nii et talved lähevad külmemaks ja on rohkem lund, siis on ühiskonnal vaja selleks põhjalikult valmistuda. Oluline on lahendada küsimus, kust tuleb meie energia, kui asume tuulevaiksel kõrgrõhualal ja päikesepaneelid on kaetud lumega, kuid energiavajadus on tol hetkel just suurim.

Mis on sinu teadusvaldkonnas seni suurimat ühiskondlikku mõju avaldanud teadmine, saavutus või avastus?

Väga oluline on olnud juhtida tähelepanu teadmisele, et kliimamuutus ei tähenda kõikjal soojenemist, vaid mõnel pool hoopis kliima külmenemist.

Kuidas jõudsid teaduseni? Mis sind teaduse juures köidab?

1999. aastal ütles minu esimene juhendaja, et oleks vaja kedagi, kes uuriks rannajoone muutuste ja kliima vahelisi seoseid. Hakkasin sellega vabal ajal tegelema, aga aega selleks palju polnud – töötasin siis põllumajanduse valdkonnas ametnikuna.

2003. aastal pakkus endine kolleeg, et võiksin tulla Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskusesse teadust tegema. Ta ütles, et tööd on kõvasti, ise tuleb leida teadusraha ja see tööle panna, pean kuidagi jõudma doktorikraadini, aga saan suures osas ise otsustada, mida teen. See pakkumine oli mulle väga põnev ja ahvatlev. Juba samal päeval teatasin, et jätan kindla riigiameti ja võtan vastu ülimalt ebakindla teadlase ameti.

Millise enda teadustöö tulemuse üle oled eriti uhke?

Olen väga uhke selle üle, mida olen saavutanud rallispordis. Olen töötanud kõigis autoralli MM-sarja rallimeeskondades ja viinud nad kõik üle teadus- ja tehnoloogiapõhistele otsustusprotsessidele. Ilmastiku- ja teeolude andmeid kogutakse uusima tipptehnoloogia abil, mille põhjal saab teha parimaid otsuseid.

Alustasin 13 aastat tagasi Ott Tänaku meeskonnas vabatahtliku ilmamehena, õppisin temaga koos kuus aastat, oli palju pettumusi ja rõõme. Lõpuks kui tulid kaks meeskondlikku MM-tiitlit ja Ott Tänaku esimene MM-tiitel autorallis, siis oli küll tunne, et olen isegi millegi suurega hakkama saanud.

Kuidas sa rallisse sattusid?

Käisin oma hobiks rallit vaatamas ja kuna tegelesin igat laadi kliima uurimisega, siis hakkasin tegema rallide ajaks endale ilmaprognoose, et teaks, millal vihmakeep kaasa võtta ja kuhu end tuulesuuna suhtes istuma sättida, et ei peaks pidevalt tolmupilves olema. Jagasin neid prognoose paari teise rallifänni ja fotograafiga, kellest üks läks hiljem Eesti Autospordi Liitu tööle. Tema kaudu sai tollane Ott Tänaku meeskonna juht minu kontakti. Ta helistas 2011. a Saksamaa rallilt ja küsis, mis ma arvan, kas hakkab vihma sadama. Minu prognoos ütles, et peaks vihmarehvid alla panna. Hakkaski sadama! Kuna Ott oli ainus, kellel olid vihmarehvid all, siis ta võitis selle sõidu pika puuga. Peale seda tegin hobikorras talle prognoose igale asfaldisõidule ja keerukamatele kruusarallidele.

Alates 2018. aastast on Tallinna Ülikoolil olnud erinevate WRC-sarja rallimeeskondadega meteoroloogiliste andmete tõlgendamise leping. Nii olen teinud ilmaprognoose kõikidele meeskondadele, kus Ott parasjagu sõitnud on. Hetkel analüüsin ilmastiku andmeid Hyundai rallimeeskonnale autoralli maailmameistrivõistluste kõikidel etappidel.

Mida sa oma teadlaskarjääri jooksul veel korda soovid saata?

Mulle meeldib nö nullist välja mõelda mingi metoodika ja siis anda see mõnele ettevõttele, kus seda rakendama hakatakse.

Tahaksin veel enam panustada ühiskonda läbi rakendusteaduslike ülesannete lahendamise, et meie elukeskkond oleks parem ja tulevikku puudutavad otsused oleksid meile kasulikud. Näiteks eelmisel aastal viisin läbi projekti, kus püüdsin leida mõistlikku lahendust Pärnu sadamasuudemesse kuhjuvale liivale. Kui seni süvendati liiv laevateelt, veeti avamerre ning uputati, siis mina proovisin leida võimalust viia liiv sinna, kus seda tegelikult vaja on ehk kasutada seda materjali tormist räsitud randade taastamisel. Ülejäägi võiks suunata ehitusse, et saaks jätta mõned karjäärid avamata. See on hea võimalus taaskasutuseks. Nüüd tuleb leida sellele ideele teostaja.

Meile on see uus, aga mujal on randade taastamine lausa eraldi majandusharu. Ainuüksi kahte Leedu randa on sellel aastatuhandel taastatud juba u 1,5 miljonit m³ liivaga. Alates 2001. aastast on Giruliai liivaranda Klaipedas pandud 875 000 m³ laevateele sattunud liiva. Palangas pandi 2006–2012. aastatel randa tagasi umbes 575 000 m³ liiva, millest enamus võeti avamere põhjast. Naljakas on see, et seni oleme meie sellist rannaliiva sadamatest hoopis avamerre uputanud.

Millega täna tööle jõudes tegelema asud?

Mul on töölaual kaks pakilist asja. Kirjutan lühi-teadusartiklit sellest, kuidas minevikus võis maakerkest tingitud rannajoone muutus oluliselt mõjutada rannaprotsesse, nimelt kuidas kuhjealadelt hakkas järsku kulutama. Näeme midagi sarnast tänapäeval, kuid seetõttu, et inimene on rannajoont muutnud. Näiteks Lehtma sadama rajamine on mõjutanud rannaprotsesse enam kui 5 km pikkusel rannalõigul.

Teiseks hoian ilmal pilku peal kohtades, kus toimuvad järgmised rallid ja vaatan, kuidas ilmamudelid lähevad kokku tegelikkusega – ralliks valmistumine on pikk protsess. Tasapisi panen kokku ralli meteoplaani: kuhu paigutan vaatlejad, milliseid teeotsi tuleb ligipääsuks ja mobiillevi osas kontrollida, millisel lõigul tuleb hommikul ja lõunaajal kõndida, et oskaks arvestada teeolude muutusi.

Kui sa poleks teadlane, oleksid sa …

...ilmselt õpetaja. Olen lõpetanud loodusteaduslike ainete õpetaja eriala – võin koolis õpetada keemiat, bioloogiat, geograafiat, füüsikat, loodusõpetust, võib-olla veel midagi. Vahel käingi tunde asendamas.

Mis paneb sul Eestis või maailmas toimuvaga seoses südame kõige enam valutama?

Kõige rohkem häirib mind raiskamine, laiemas mõttes. Olen pea 25 aastat töötanud Tallinna Ülikooli Ökoloogia keskuses ja näen, et oleme kogu ülikoolis kõikides protsessides muutunud aja jooksul aina efektiivsemaks, aga alati saab paremini. Tihti tehakse asju nii, sest nõnda on koguaeg tehtud ja kellelgi pole julgust asja muuta. Julgus tuleb võtta.

Sellel aastal muutsin rallil minuga koos töötavate inimeste töökorraldust eelmise aasta kogemusele põhinedes väga palju. Tööl on sama palju inimesi, aga saavutame kordades rohkem. Lisaks saavad paljud inimesed mitmeid päevi kauem kodus veeta tasus kaotamata, sest vähenevad majutuse ja autorendi jms kulud. Püüan edasi anda mentaliteeti, et keskendume vaid sellele, mida tegelikult vaja on ja mis aitab edasi.

Raiskamine puudutab ka asjade ostmist – ärme oma neid asju, mida meil pole vaja. Kasutame ressurssi, mis meil on, nii kaua kui see vähegi mõistlikult võimalik on.

Milline oleks tänane maailm ilma teaduse ja teadlasteta?

Õige teadlane on see, kes kahtleb kõiges, ka oma teadustöö tulemustes. Samas ollakse varmad kinnitama teise teadlase saavutusi, kui see kinnitab sinu avastusi. Selline kriitiline meel aitab meid edasi parema tuleviku suunas.

Kui meil puuduks niisugune mõtestatult tulevikule mõtlev seltskond ehk teadlased, siis põhineks meie ühiskond uskumustel ja dogmadel või sellel, kes karjub kõige kõvemini, kes suudab enim olla rahva meele järele, kellel on kõige vingem kahur jne. See ei vii meid edasi, sest vahel on vaja teha ebapopulaarseid aga põhjendatud otsuseid.